Norralased hääletasid kõrgete maksude vastu

Ligi sajandi Norra poliitikas domineerinud Tööpartei sai kõigest 24,4 protsenti häältest, võrreldes 1997. aasta valimiste 35protsendilise toetusega. Opositsioonis olnud konservatiivid seevastu kasvatasid toetuse 14,3 protsendilt 21,3-le.

?Norralased on hääletanud muutuste poolt,? ütles konservatiivide juht Jan Petersen, nähes Norras paremtsentristliku valitsuse moodustamise võimalust.

Maksude alandamist, riigifirmade erastamist ning sotsiaalkindlustussüsteemi reformimist toetavad konservatiivid loodavad uue valitsuse moodustada koos ekspeaminister Kjell Magne Bondeviki Kristliku Rahvaparteiga, mis on uues parlamendis kaalukeeleks parem- ja vasakjõudude vahel.

Ka Norra senine peaminister Jens Stoltenberg näeb võimalust valitsuse moodustamiseks ega kiirusta ametist lahkuma. ?Valijad on andnud selge märgi, et ei ole Tööparteiga rahul,? ütles Stoltenberg pärast Tööpartei tugevaimat lüüasaamisest pärast 1924. aastat. ?Samas ei ole nad valinud parlamenti, mis annaks selge alternatiivi.?

Norra 165kohalises parlamendis saavutasid lõpuks enamuse paremtsentristlikud jõud, kellele jääb kokkuleppe korral 86 kohta. Bondeviki meelitamiseks võib Petersen talle uuesti pakkuda peaministri kohta. Halvim stsenaarium, kus kaalukeeleks oleks jäänud mõni väikepartei, jäi seega teostumata.

Uus valitsus peaks selguma hiljemalt 10. oktoobriks, mil Norra uus parlament esimest korda kokku tuleb.

Hävitava kaotuse saanud Norra Tööpartei minetas toetajaid nii vasak- kui paremleeri. Seda hoolimata heast majandusseisust, kus kõigile jätkub töökohti ning elatustase on juulis avaldatud ÜRO ettekande järgi üks kõrgemaid maailmas.

Paljud valijad on Tööparteis pettunud ega mõista, miks nad peaksid maksma Euroopa kõrgeimaid makse, kui riik on nii rikas, et võiks endale lubada mida iganes. Norra teenib aastas naftatoodangust elaniku kohta 7000 dollarit. Väljaspool OPECit on Norra maailma suurim naftaeksportija, pumbates päevas 3,2 miljonit barrelit naftat.

Lõviosa tulust on valitsus seni suunanud spetsiaalsesse naftafondi, mis on mõeldud tulevaste päevade tarvis. Aasta lõpuks võib fond paisuda juba 79 miljardi dollariliseks, mille eest võiks kokku osta kõik Norra suurfirmad alates Statoilist ja Telenorist ning lõpetades Orkla ja Hydroga. Ning raha jääks ülegi. Ainuüksi teises kvartalis lisandus fondi 90 miljardit Norra krooni ning kui kasv samas tempos jätkub, ületab fond aasta pärast Oslo börsil noteeritud firmade koguväärtuse.

Norralased leiavad, et parem on raha kasutada maksude alandamiseks ning avaliku sektori teenuste parandamiseks. Praegu maksavad norralased maksudeks ligi poole oma sissetulekutest. Kõrgetest maksudest ja naftatulust hoolimata on paljud koolid räämas, lastel ei jätku õpikuid ning patsiente saadetakse Saksamaale ravile, kuna Norra haiglatel napib võimsust.

Enim lõikasid rahulolematusest kasu Norra konservatiivid, kes tõusid endiselt suurimaks parteiks jäänud Tööpartei järel teisele kohale. Konservatiivid on lubanud eeloleval neljal aastal alandada makse 40 miljardi Norra krooni võrra ning reformida sotsiaalkindlustussüsteemi, mis on vaieldamatult 20. sajandi üks heldemaid maailmas. Ka võib parempoolne valitsus olla järeleandlikum firmade liitumise ja ülevõtmiste suhtes, kuid olulist muutust seni kodumaist omandit soosinud joones analüütikud ei näe. See on ajanud karile Telia ja Telenori liidu, raskendanud MeritaNordbankenil Kreditkasseni ülevõtmist ning olnud takistuseks Storebrandi jahtivale Sampole.