Perspektiivne küte tuleb tuulest ja päikesest

Uuringutulemused näitavad, et Eesti on üks Euroopa tuulisemaid piirkondi, kus tuulekiirused on sarnased Taani vastavate näitajatega. TTÜ soojustehnika instituudi vanemteadur Vello Selg ütleb, et autonoomseid tuuleagregaate on Eestis eramute ja suvemajade aastaringseks kütmiseks kogu aeg kasutatud, nende laiemat levikut takistab aga tuuliku püstitamise kõrge hind ning oskajate meeste vähesus.

Soojustehnika instituudi teaduri Arvo Valma kinnitusel on autonoomsest tuuleagregaadist majanduslikult tasuvam püstitada 600kW võimsusega tuulik ja toota sellega elektrit, sest Eesti Energia on kohustatud ostma alternatiivset elektrienergiat hinnaga, mis moodustab 90 kodutarbija põhitariifist.

Kui tuuleressurss on koondunud sügis- ja talvekuudele (oktoobrist veebruarini), siis päikeseenergiat saab peamiselt suvesesoonil (märtsist oktoobrini). Viessmann UAB müügiesindaja Jalmar Künnapi jutu järgi sõltub päikesepatareide ostmine ilmast ning see ei ole tänavu olnud tema arvates küllalt hea.

Euroopas müüakse igal aastal 500?600 m² Viessmanni päikesepatareisid. Tekkinud on kolmeaastane järjekord, sest tehas ei jõua nii kiiresti toota. Viessmanni solaarsüsteemide kataloogihinnad jäävad 53 000 ja 191 000 krooni vahele. Sel suvel turule tulnud ja kalleim päikesepatarei Vitovolt 300 toodab majakatusel elektrit.

Esimene Eestis valmistatud päikesepatarei läbis aga katsetused edukalt ja tootjafirma Kiwi PM juhatuse esimees Tamara Mesila kinnitab hinnalangust: endise 7000 krooni asemel maksab 2m² pindalaga patarei nüüd 4000 krooni. Piisava hulga sooja vee saamiseks vajab eramaja 3?4 sellist päikesepatareid ning sügisel-talvel lisakütet.

Maasoojuspumbad, mis kasutavad maapinda või vette salvestunud päikeseenergiat, on täisvõimsuslikud ? maja kütteks lisaallikat ei vajata. Lämpöässä maasoojuspumpasid müüva PG Maja andmetel on Eestisse paigaldatud üle 200 maasoojuspumba.

Euroopas levinuimad IVT soojuspumbad maksavad olenevalt võimsusest 40 000?150 000 krooni. IVT maasoojuspumpasid müüv OÜ Soojuspump kasutab torustikus hea soojusmahtuvusega ning keskkonnale ohutut soojuskandjat ? viina.

Biokütuse kasuks räägib selle kohalikkus ning odavus, samuti asjaolu, et seda peetakse nn CO2-neutraalseks. Eramaja kütmiseks sobivad nii kuivad halud kui ka vääristatud biokütused: puidubrikett, saepuru-, õlg- ja pabergraanulid. Tihti arvatakse, et tahkekütusega on ebamugav kütta, kuid graanulküte on täielikult automatiseeritud.

Graanulitega kütmiseks ühendatakse graanulpõleti kas graanulikatla või mõne muu tahkekütusekatlaga. Tihti ehitatakse juba kasutusel olev katel lihtsalt veidi ümber. Põleti juurde rajatakse 2?3tonnine kütusehoidla ja 2meetrise toruga etteandesüsteem. OÜ Begores imporditava kvaliteetse põleti EcoTec hind koos etteandesüsteemiga jääb 30 000 krooni piiridesse.

Halgude ja puidubriketiga köetava lokaalse katlamaja ehitamine, mis sisaldab puugaasikatelt Atmos, läheb aga OÜ Cerbos andmetel maksma 45 000 kuni 60 000 krooni.