Suurettevõtetes kuulub enamusosalus välismaistele investoritele

Artikkel

- Uudised
- Heli Lehtsaar
- Heli Lehtsaar-Karma
- 13. september 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurettevõtetes kuulub enamusosalus välismaistele investoritele
2000. aasta Äripäeva ehitusmaterjalide tootjate TOPis esindatud 57 ettevõtte hulgas kuulub enamusosalus välismaalastele või välisfirmadele 18 ettevõttes. Seda pole sugugi palju.
Samas on Eesti kapitalil põhinevad ehitusmaterjalitootjad enamasti väikese või keskmise suurusega firmad. Kümne suurima käibega ehitusmaterjalitootjate seas on jäme ots välisosalusega ettevõtete käes ? koguni 7 neist ei põhine Eesti kapitalil.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane suhtub välisfirmade investeeringutesse Eesti materjalitööstuses igati positiivselt. ?Kui mitte ära päästnud, siis vähemalt toetanud on nad meie ehitusmaterjalitööstust küll kõvasti,? leiab Rebane.
Ta nendib, et osade välisettevõtetega on ka probleeme olnud ? tullakse Eestisse kiiret kasumit võtma. Enamasti on pilt siiski positiivne. Esimese hea näitena meenub Enno Rebasele AS Kunda Nordic Tsement, kes on teinud 500 miljoni kroonini ulatuvaid keskkonnainvesteeringuid.
Ka leiab Rebane, et ehk on välisosalusega ettevõtetes suhtumine töötajatesse pisut korrektsem.
Kas välismaise kapitali omamine ettevõttes on eelis või puudus? Sõltub sellest, kelle mätta otsast vaadata.
ASi ES Sadolin juht Rein Reile peab kuulumist maailma suurimasse värvitootjate kontserni Akzo Nobel eeliseks, sest aastakümneid töötanud turuliidrilt on palju õppida. ?Oleme suunanud n-ö tagalast tulnud tarkust meie turule,? resümeerib Reile. ES Sadolin on Äripäeva TOPis juba aastaid esikümnes olnud, möödunud aastal tõusti kolmandaks.
Jaan Puusaag, kelle juhitavast OÜst Krimelte kuulub 49 välismaalastele, arvab, et kohalike ettevõtete tugevaks küljeks on mobiilsus ning paindlikkus.
?Omanik on ju kogu aeg kohal, seega saab vajadusel kiireid otsuseid teha,? teab Puusaag.
Ta arvab ka, et ehk hakkab Skandinaavia firmadele omane konservatiivsus ja traditsioonides kinniolemine neile ka omamoodi takistuseks kujunema, sest muutuv ühiskond nõuab kiireid otsuseid ja valmisolekut muudatusteks.
Sajaprotsendiliselt Eesti kapitalil põhineva Aeroc OÜ juhataja Ivar Paplavskis arvab, et kapitali päritolu kellelegi eeliseid ei anna. Selle, kui hästi või halvasti ettevõttel läheb, paneb paika toote kvaliteet, töötamise efektiivsus.
?Nii minul kui ka meie ettevõtte teistel juhtivatel töötajatel on töökogemus väliskapitali osalusega ettevõtetes. Oleme tõdenud, et saame ka ise teha selliseid asju, nagu teevad need inimesed, kes töötavad väliskapitali osalusega ettevõttes. Seega ? suur ei võrdu alati tugev,? leiab Ivar Paplavskis.
Ta möönab siiski, et ehk on tegevust alustada lihtsam, kui suur kontsern on selja taga. Lihtsam nii majanduslikus kui ka oskusteabe mõttes.
Hetkel kuum