Vaba aeg töö teenistuses

?Iga minu tund maksab midagi,? nendib Pillesaar. ?Sageli ma mõtlen sellele, mis on millegi hind ja mida ma selle eest saan.? Ühepalju võib seejuures maksta nii mitte-midagi-tegemine, tarkade raamatute lugemine kui ka mäetippude vallutamine.

Helmese juhatuse esimehe tööst vaba aega kiire elustiiliga Pillesaar tihedalt täis ei planeeri, vältimaks sellega kaasnevat lisastressi. Nii laseb ta õhtutundidel vahel ka isevoolu teed minna. ?Saan perfektselt hakkama sellega, et tulen kell kuus koju ja kell kaksteist avastan, et midagi asjalikku polegi teinud ? olen natuke lugenud, joonud veidi veini või tõstnud koduseid asju ümber. Vahel on mitte midagi tegemine vägagi laadiv tegevus.?

Enamasti võtab Pillesaar õhtutundidel siiski kätte mõne raamatu. Põhiliseks lugemismaterjaliks on n-ö töised raamatud ? need, mis uurivad tulevikku, käsitlevad majandus-, investeerimis-, psühholoogia- või juhtimisalaseid küsimusi.

Seejuures püüab ta hoida tempot nädal ja raamat. Lugemisnaudingut pakuvad ka ilukirjanduslikud teosed. Tammsaare, Sergo ja Remarque on kirjanikud, kelle kõiki raamatuid on Pillesaar lugenud. Tema elu põhiväärtusi kannab aga kõige paremini Axel Munthe ?San Michele raamat?.

Vahel ostab Pillesaar aga ajakirju, millega isegi end seostada ei oska ? näiteks House and Garden või Cosmopolitan. Seda selleks, et aru saada, mida inimesed mõtlevad ning millest huvituvad. Või avastamaks midagi, millest inimesed puudust tunnevad, et siis neile soovitut pakkudes raha teha.

Vähemalt kolmel-neljal korral nädalas vahetab Pillesaar ülikonna spordiriietuse vastu. ?Sport hoiab õige tunde sees, muidu läheb olek kuidagi pehmeks ja aeglaseks,? püüab ta vaimset pinget füüsilise koormusega tasakaalustada. Jõudu kogub Pillesaar peamiselt jalgratta seljas ja suusaradadel. Viimasel ajal on ta enda jaoks avastanud ka jõutrenni, mida peab igakülgselt arendavaks tegevuseks.

Lisaks igapäevasele reipale olemisele on heast sportlikust vormist kasu suvel, kui Pillesaar läheb mägedesse matkama. ?See on hea ja arendav koormus, mida pärjatakse suurepärase vaatega,? püüab ta oma lemmikharrastust sõnadesse panna.

Mägedes, kus kõik maine maha jääb, armastab ise kõrgust kartev Pillesaar tunnetada seda vastuolulisust, mis tekib ääretu avaruse ja piiratud liikumisvõimaluste vahel. Lisaks annab tippu jõudmine tunde, et isikliku otsustusvõime ja psühholoogile vastupidavuse abil on saavutatud midagi sellist, mida 95 inimestest ei suuda või ei taha.

Oma 140m² korteris, mille paar aastat tagasi laenu abil 1,4 miljoni krooni eest ostis, elab Pääskülast pärit Pillesaar üksi, pidades perekonda ja lapsi varaks, mida ta praeguses eluetapis lubada ei saa. ?Olen liiga püsimatu ja liiga palju on veel saavutada,? põhjendab ta. Sestap koristab, peseb ning triigib Pillesaare kolmetoalises korteris majapidajanna.

Küll aga toimetab mees vahel köögis. ?Eestis ei ole kiire ja hea toidu kultuuri,? räägib palju reisinud Pillesaar. ?Kui tahta kvaliteetselt ja meeldivalt süüa, siis on ainus kindel võimalus minna gourmet?-restorani, nagu Egoist või L? Artiste.?

Et gourmet?-restoranis söömine võtab aega vähemalt paar tundi, mida tavaliseks söögikorraks on Pillesaare arvates liiga palju investeerida, siis ei jää muud üle kui kodus ise toidu valmistamine ette võtta.

Igapäevases rahakulutamises Pillesaar uperpalle ei tee. ?Poes hindu ei vaata, aga eksklusiivseid harjumusi, mis raha neelaks, ka ei ole,? lausub ta. ?Mõnikord siiski ostan mõne hea veini, teinekord mõne disaini- või riideeseme, mille hind võib lõppeda nelja nulliga.?

Nagu iga kulutatud tunni puhul, nii mõtleb Pillesaar ka iga asja puhul, mida ostma hakkab, mis ta selle eest saab ja kas tänane sääst homme äkki mitte suuremat asja hankida ei luba. ?Mina võin täna kommi söömata jätta, et selle eest aastate pärast rohkem saada,? on Jaan Pillesaare pilk tulevikku suunatud.