Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vastuolud seadustes on lubamatud

Helje Johansoo 14. september 2001, 00:00

Kui pikk on tee otsustusest hakata ehitama ehitise valmimiseni? Spetsialistide hinnangul on kõige lühem aeg 9 kuud, keskmine umbes 1,5 aastat. Kas muudatused seadustes võimaldavad seda aega ja investeerimisotsuste tegemist lühendada või ei?

On teada, et praegu kehtib ?Planeerimis- ja ehitusseadus? (PES). Seaduse nimi ütleb, et ühes seaduses on nii planeeringute kui ka ehituse osa. Pikka aega vaieldi selle üle, kas lahutada need kaks osa ja kehtestada nad eraldi seadustena. Vaidluse alus oli asjaolu, et planeerimine ja ehitusküsimused jäid erinevate ministeeriumide haldusalasse. See aga ei tähenda, et need kaks seadust ? ehitusseadus ja planeerimisseadus ? ei peaks sündima ja arenema koostöös.

Enne riigikogu suvepuhkust läks ehitusseadus riigikogusse. Kui vaadata planeerimisseaduse eelnõu projekti, siis keskkonnaministeeriumi koduleheküljel oli eelnõu valitsusse esitamise hetkel üleval 27. veebruari versioon. Majandusministeeriumis valminud ehitusseaduse eelnõu on aga sama aja jooksul läbi teinud rea täiesti põhimõttelisi muudatusi.

Vaadates planeerimisseaduse eesmärki ja reguleerimisala, siis korraldab seadus riigi, kohalike omavalitsuste ning teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel ning riiklikult tähtsate ehitiste kavandamisel ja ehitamisel. Samuti reguleerib eelnõu § 2 planeerimise ja ehitamise põhimõtted. § 2 lg 2 reguleerib: uute hoonete ja olemasolevatele hoonetele ? välja arvatud olemasolevad pereelamu, suvila ja aiamaja ?, nende maapealsest kubatuurist üle 33 suuruste juurdeehitiste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks linnades ja alevites ning külade ja alevike olemasolevatel ja kavandatavatel kompaktse hoonestusega aladel on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel (detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud).

Planeerimisseaduse eelnõu projekti § 9 lg 10 kohaselt: detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel toimub ehitiste projekteerimine kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseadusega sätestatud korras.

Samas võtame ehitusseaduse eelnõu §16 lg 1, kus sätestatakse: detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel on ehitusprojekti, v.a ehitise lammutamiseks koostatava ehitusprojekti ja kuni 20m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering.

Kas on üheselt arusaadav, milliste ehitiste puhul on detailplaneering kohustuslik?

Need, kes soovivad investeerida ehitamisse, peavad enne täpselt teadma, millised võimalused ja tingimused mõjutavad nende otsustusi või takistavad otsuste elluviimist. Samuti on tähtis, millise aja see võtab, palju maksab jne.

Investeering kinnisasja on terviklik protsess, mis hõlmab toimingud alates maa-ala valikust kuni valmis ehitise kasutusele võtmiseni. See peab olema sätestatud seadustes täpselt. Erinevate seaduste vahel peab olema konkreetne ja selge seos, ei tohi olla vasturääkivusi ega vastuolusid, et protsess oleks üheselt mõistetav kõigile asjast huvitatud isikutele.

Leian, et puudused kahe seaduse omavahelises haakumises tuleb kõrvaldada, jätta kõrvale üksikute ametnike isiklikud ambitsioonid. Mitte iga seaduse vastu ei tunta nii suurt avalikku huvi.

Tuleb tõdeda, et ehitusseadus vastupidiselt planeerimisseadusele on leidnud väga mitmekülgset vastukaja ja ka arutelu. Selle töö käigus on juba tehtud ning tehakse veel muudatusi esialgu eelnõu projektis sätestatud põhimõtetes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing