Viimase seitsme aastaga kallinesid ehitusmaterjalid 94

Nagu teistegi toodete puhul, sõltuvad ehitusmaterjalide hinnad toorainest ja tootmiskuludest ning üldisest inflatsioonitempost, samas ka olulisel määral konkurentsist konkreetsel turul.

Näiteks akende ja uste puhul annab just suur konkurents erinevate tootjate vahel tarbijatele põhjust rahuloluks, sest hinnad ei tõuse ja uusi uksi ning aknaid saab muretseda allahindlusega. Haapsalu Uksetehase ASi peadirektori Ago Soomre sõnul on see ka üks põhjusi, miks Eesti turul pole põhjust rääkida hindadest, mis jälgiksid üldist inflatsioonitempot. ?Enne kui konkurents ei vähene, pole tarbijatel põhjust hinnatõusu kartma hakata,? kinnitab Soomre. Maksimaalne hinnatõus, mida tema sõnul uste ja akende osas lähima paari aasta jooksul võib oodata, on 1?2 protsenti, kuid seegi on tema sõnul tingitud suurenevatest kuludest.

Ostude sesoonsus ja tarbija hinnatundlikkus on märgatav näiteks soojustusmaterjalide puhul. Kui soojustusmaterjalide turul toimub igal kevadel 5?6protsendiline hinnatõus, siis suve keskpaigaks on hinnatase tavaliselt langenud pea sinnasamasse, kus see oli kevadel. Osalt on selle põhjuseks Eesti tarbija soov osta kaupu odavalt. Eesti Soojustuskeskuse OÜ müügijuhi Inno Tuisu sõnul on Eesti tarbija väga hinnatundlik ning liiga suur hinnatõus võib kliendid eemale peletada. Kui Leedus ja Lätis müüakse siingi tarbijatele pakutavaid soojustusmaterjale edukalt 10?15 kõrgemate hindadega, siis Eesti ehitusturule pole sellise lähenemisega asja. ?Tõenäoliselt stabiliseerub soojustusmaterjalide turg siiski lähima kahe aasta jooksul ning hinnad kerkivad stabiilselt 5?10, üksikute toodete puhul ka rohkem,? kinnitab Inno Tuisk.

Poorbetooni tootva Aeroc OÜ müügidirektori Margus Tindi sõnul mängib hinnakujunduses oma osa ka see, mida teeb turuliider. ?Ehitusplokkide hinnad on seetõttu siiani kallinenud keskmiselt 10 aastas, samasugust tõusu võib eeldada ehk ka edaspidi,? arvab Tint.

Turuliidrite endi puhul määrab aga hindade kujunemise eeskätt tooraine hind. Rannila Profiili turundusdirektori Uku Randmaa kinnitusel sõltub metall- ja katuseprofiilide hind paljuski sellest, milline on tooraine ehk terase hind maailmaturul. ?Kuna praegu on terase hind maailmaturul suhteliselt kõrge, siis pole nagu põhjust rääkida hinnatõusust lähima aasta jooksul,? kinnitab Randmaa. ?Kui ma aga teaksin, milliseks kujuneb terase hind kahe aasta pärast, siis ma ostaks börsil parem aktsiaid.?

Sisustusmaterjalide puhul, millest paljusid Eestis ei toodeta, sõltub hinnatõus aga paljuski sellest, kas ja kui palju tõstavad poodide koostööpartnerid nende poolt pakutavate toodete (keraamilised plaadid, värvid jne) hindu.

Ehitusmaailma sisustusosakonna tooterühma juhi Tiiu Napa sõnul teatavad tootjad sageli aasta alguses, et tõstavad oma toodangu hinda. ?Tavaliselt tõusevad hinnad siis 4 kuni 7 protsenti, kuid mingeid pikemaid, aastate taha ulatuvaid järeldusi sellest teha ei saa,? kinnitab Napa. Siiski on tema sõnul võimalikud ka vastupidised liikumised hinnaskaalal, seda just suuremate tehingute korral. ?Allahindlust võib küsida alati, kuid positiivset tulemust ei pruugi sel siiski olla,? tunnistab Napa.