EBSi tudengid rajavad firmasid

?Me lükkame nad kõigepealt vette ja siis õpetame välja ujuma,? ütleb Estonian Business Schooli (EBS) ettevõtluskeskuse juhataja Ülle Pihlak oma kasvandike kohta.

Firmad on alguse saanud esmakursuslastele mõeldud ärialuste loengust, mille raames peavad tudengid välja käima ideed firmadest, mis võiksid ka tegelikult toimida. Samuti panevad nad kokku meeskonna. Pärast äriplaani ja turu-uuringu valmimist valib kooli juhtkond neist parimad välja ning annab 40 000 krooni stardiraha osaühingu asutamiseks.

Nii loodud firmade tegevusvaldkonnad on reklaami vahendamine, suveniiride disain ja tootmine, särkidele ja tassidele reklaami ning logode pealetrükk, internetikaubandus, Eesti linnu tutvustavate CDde valmistamine, lasteaia organiseerimine EBSi õhtuste ja kaugõppe tudengite lastele.

?Kui tudengid viivad firma õitsvale järjele, siis EBS kingib pärast ettevõtte neile,? räägib Pihlak. ?Need on nagu EBSi tütarfirmad, mis on äriregistris registreeritud.?

Tegelikus ärimaailmas pole aga kõigil sugugi õnnestunud kohe läbi lüüa.

?Ärimaailm on karm,? räägib nüüdseks teise kursuse rahvusvahelise ärijuhtimise tudeng Priit Põld. Tema tahtis müüa reklaami piimapakendile. Läbirääkimised käisid Tallinna Piimakombinaadiga, kes paistis asjast huvitatud olevat. ?Idee tuli sellest, et Ameerikas, kus ma õppisin, olid kadunud laste pildid trükitud piimapakkidele,? räägib Priit.

Esimese ja ebameeldiva kogemuse sai Priit siis, kui partner alt ära hüppas. ?Piimakombinaat ütles, et hakkab hoopis ise seda tegema. Nüüd proovime Põlva Piima ja Mulgi Meieriga koostööd teha.?

Tudengite sõnul on agressiivsel turul keskkoolist tulnul end raske maksma panna. ?Võib-olla tegime vea, rõhutades seda, et oleme tudengid,? mõtiskleb Priit.

?See ei ole mingi mäng,? rõhutab ettevõtluskeskuse juhtaja Ülle Pihlak. ?Need on reaalselt tegutsevad firmad, kuid ettevõtjad mõtlevad, et mis need tudengid siin ikka katsetavad.?

Liina Jaanson alustas koos oma tiimiga esimesel kursusel ürituste korraldamisega. ?Kõigepealt tegime jõuluvana ja need üritused läksid väga hästi,? räägib kolmanda kursuse tudeng Liina. ?Sellest saime omakorda innustust ja siis hakkasime korraldama ka kursusepidusid.? Samas möönab ta, et enim motiveeris neid siiski hea hinde saamine.

Noorte ettevõtjate iga vaba hetk kulus firmaga tegelemisele, kokkuvõttes on see end ära tasunud. ?Keegi meist palka ju ei saanud, aga nüüd oskame oma firmaga alustada, meil on kogemus, mis on miinused ja plussid.?

Argo Almann tuli esimesel kursusel välja mõttega tutvustada keskkooliõpilastele edasiõppimisvõimalusi ülikoolides. ?Meil küll partnerid alt ära ei hüpanud, ka ülikoolidepoolne huvi oli suur, aga juhtimine lonkas ning kokkuvõttes me ei näinud raha tulemas,? meenutab Argo paar aastat hiljem.

Ülle Pihlak arvab, et motivatsioon pole kõigi tudengite puhul kõrge. Üheks ebaõnnestumise põhjuseks osutub ka see, et kampa võetakse sõprussuhete alusel ja nii võib selguda, et näiteks müügiinimest ei satugi firmasse.

Kuigi mitmedki on oma äridega ebaõnnestunud, on kõik veendunud, et tegelikult on see unikaalne lahendus esmakursuslastele. ?See on meid innustanud järgmised kolm aastat koolis käima.?