Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti pole valmis alkoholimüügi liberaliseerimiseks
Nimelt esitas valitsus selle aasta mais riigikogule uue alkoholiseaduse eelnõu. Eelnõu olulisemateks muudatusteks võrreldes praegusega on see, et ettevõtjale pannakse sisuline vastutus tema käideldava alkoholi kvaliteedi ja käitlemistingimuste järgimise osas, vabastades käitleja toodete identifitseerimisest, märgib Eesti Kaupmeeste Liit (EKL). ?Kuigi eesmärgiks on piirangute ja tõkete vähendamine kaupade vabal liikumisel, ei ole edaspidi hilisem kaupade päritolu kindlakstegemine piisavalt täpne,? leiab EKL.
EKLi teatel aga näitavad Pärnus toimunud sündmused, et Eesti ei ole valmis alkoholikaubanduses liberaalsete mehhanismide rakendamiseks.
Liit leiab, et riik peaks oluliselt tõhustama elanike teavitamist alkoholi ja eriti salaalkoholi kahjulikkusest ning tugevdama järelevalvet illegaalse alkoholi maaletoomisel, tootmisel ja alkoholiga kauplemisel, hoidmaks ära illegaalse alkoholi sattumist turule.
EKLi hinnangul ei lahenda riigi aktsiisipoliitika salakaubanduse probleeme ega mõjuta illegaalsete kaupade tarbimise vähenemist. ?Euroopa Liiduga liitumise sildi all toimub aktsiismäärade pidev tõus, arvestamata elatustaset Eestis. Aktsiisimäärade tõstmisel on senine praktika näidanud legaalse turuosa vähenemist,? märgib EKL.
EKL avaldab nördimust juhtunu üle ja peab vajalikuks alkoholikaubandust reguleerivad seaduseelnõud põhjalikult üle vaadata. ?Vajalik on, et riik, arvestades salaalkoholi turgu puudutavaid võimalikke mõjutegureid, võtaks vastu poliitilise otsuse salaalkoholi vastu võitlemiseks,? seisab pöördumises.
EKLi kuulub 31 jae- ja hulgikaubandusettevõtet.
Autor: ÄP Online