Eraüliõpilased protestivad julgemini

Kristina Traks 17. september 2001, 00:00

Kuna paljudes tasulistes kõrgkoolides tõuseb igal aastal õppemaks, suurenevad ka üliõpilaste nõudmised koolidele ja õppejõududele. Kui üliõpilased, kelle õppemaksu tasuvad vanemad, lepivad veel sellega, et õppejõud loengu kuidagimoodi läbi venitab, siis ise oma õppemaksu maksvad õpilased sellega nõus pole

?Viimasel ajal on suurenenud nende juhtumite arv, kus üliõpilased nõuavad raha tagasi või toimuvad tunnid mõnel muul ajal ja juba uue õppejõu läbiviimisel. Eraülikoolis on mõnevõrra kergem näidata üles oma rahulolematust õppejõuga,? sõnab Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Birgit Lao. Tema teada on siiski vaid üksikutel juhtudel kool õpilastele pretensioonide korral ka raha tagasi maksnud.

Eraülikoolides õppivate üliõpilaste õiguste kaitse on viimaste kuude jooksul saanud liidus üheks olulisemaks teemaks. Lao sõnul on oluline kindlustada üliõpilaste õigused juhuks, kui kool läheb pankrotti või tema õppekavasid ei akrediteerita. ?Praegu tehtavates lepingutes on üliõpilaste õigused minimaalselt kaitstud,? ütleb Lao. ?Kuigi lepinguid vaidlustatakse kohtus suhteliselt harva, on siiski mõnel korral üliõpilased esitanud kohtusse hagi õppemaksu tagasinõudmise osas ja enamasti on siis kool eelistungite käigus raha üliõpilasele tagasi ka maksnud.?

Rahateemalisi konflikte aitaks Lao sõnul lahendada ka see, kui kõrgkoolid vaataksid üle õppeasutustele esitatavad nõuded ja vähendaksid nn akadeemilist hulkurlust õppejõudude seas, kes annavad loenguid nii riiklikus kui ka erakõrgkoolis ega suuda selle kõige kõrval ennast piisavalt täiendada.

Mainori majandusinstituudi Põhja-Eesti keskuse direktori Estel Aare sõnul tuleb üliõpilaste proteste ikka ette. ?Eriti aktiivsed on need tudengid, kellel on varem juba kõrgharidus olemas, keskkoolist tulnud seevastu ei tea tihti ise ka, mida nad tahavad, ja pole eriti agarad protestijad,? räägib Aare. ?Protestide alusel raha tagasimaksmist otseselt ei toimu, aga kui näiteks õppejõud pole ilmunud loengutesse 75 protsendil juhtudest, siis on üliõpilastel muidugi võimalus tasuta samu loenguid kuulata.?

Euroülikooli õppeosakonna juhataja Kersti Tani sõnul tuleb kindlasti midagi ette võtta, kui õppejõud loengutes aine õpetamise asemel anekdoote räägib. ?Kahtlemata tuleb ära kuulata mõlemad osapooled, sest võib olla on küsimus lihtsalt inimeste sobimatuses,? sõnab ta.

Eesti Kõrgema Kommertskooli (EBS) avalike suhete juhi Ester Eomoisa sõnul on EBSi üliõpilastel õigus nõuda õppejõu väljavahetamist, kui 60 protsenti kursuselt osalejatest seda nõuab ja on teinud vastava taotluse õppeprorektorile. ?Üliõpilased jälgivad väga teraselt, et neile pakutav ka kvaliteetne oleks,? ütleb Eomois. ?Loengute ärajäämine ei tule kõne allagi.?

Haridusministeeriumi järelevalveosakonna inspektori Eiko Keemani sõnul tekib üsna palju vaidlusi seetõttu, et lepinguid, mis üliõpilane ning kool sõlmivad, on väga raske vaidlustada. ?Sisuliselt on ju nii, et üliõpilane kas kirjutab või ei kirjuta lepingule alla, muid valikuid tal pole,? ütleb Keeman. Ta loodab, et olukord muutub paremuse poole siis, kui jõustub euronõue, mis keelab selliste lepingute sõlmimise, kus ühel poolel on vaid vaja alla kirjutada.

Üliõpilastel on võimalus kooli juhtkonnale kaebamise kõrval anda probleemidest teada ka haridusministeeriumile, kes võib teha koolile ettekirjutuse või lausa koolitusloa ära võtta. Viimane variant läheb käiku siis, kui kooli õppekava akrediteerimisotsus on olnud kaks korda negatiivne või kui kooli tegevus ei vasta kinnitatud õppekavale.

Keemani sõnul on paljudel juhtudel kaebajateks üliõpilaste vanemad. ?Palju küsitakse nõu telefoni teel, kirjalikke kaebusi tuleb iga kuu viie ringis,? lisab ta.

Õigusinstituudi teisel kursusel õigusteadust õppivad Silja Narusk ja Laura Sõmer kiidavad kooli hariduse eest, kuid ei ole rahul, et aastas peab lisaks õppemaksule kulutama kuni 1500 krooni õpikute, seadustike ja paljunduskaartide ostmiseks. ?Kuna meid on grupis ligi 70 inimest ja neist 60 maksavad aastas üle 36 000 krooni õppemaksu, võiks kool muretseda näiteks selle eest, et saaksime kõigile vajaminevaid õpikuid ja seadusekogumikke osta kirjastusest madalama hinnaga,? räägib Silja Narusk.

Õppemaksu tõstavad erakoolid üldjuhul kuni 10 protsenti aastas, põhjendades hinnatõusu tavaliselt tarbijahinnaindeksi tõusuga. Akadeemia Nord personali- ja üliõpilastalituse juhataja Viive Tammiku sõnul on üliõpilasega sõlmitud lepingus kirjas, et koolil on õigus õppeaasta lõppedes tõsta õppemaksu kuni 10 protsenti. ?Õppemaksu suurenemine on seotud kooli eelarvega, tulud-kulud vaadatakse üle ja on selge, et ka meie ei taha lõppkokkuvõttes miinustesse jääda,? ütleb Tammik.

Õppemaks sisaldab tavaliselt ka arvuti ja interneti kasutamist kooli arvutiklassis ning õppematerjale, kuigi mitte kõikides koolides. Näiteks Euroülikoolis saavad kaugõppes õppijad õppematerjalid n-ö tasuta, statsionaaris õppijatele maksab aga materjali paljundamine 50 senti leht.

Concordia Ülikooli pressiesindaja Kaidi Aher lisab, et nende kooli õppemaksu suurused, mis on ühed Eesti kõrgematest, on osaliselt tingitud ka sellest, et õppejõudude töötasude määramisel tuleb arvestada tööturu olukorda. ?Kuna Concordia ülikoolis on enamik õppejõude välisriikidest, tuleb lisaks arvestada teiste riikide palgatasemega ning katta lektori majutus- ja transpordikulud,? selgitab Aher.

Kõrgeima õppemaksuga kõrgkoolid on praegu Eesti Muusikaakadeemia, kus bakalaureusekraadi omandamine maksab 55 000 krooni aastas, ja Concordia ülikool, kus majanduse ja õiguse tudeerimine maksab 50 000 krooni aastas. Odavamatest erialadest maksab gümnaasiumi füüsikaõpejaks õppimine Tallinna Pedagoogikaülikoolis 3500 ja matemaatikaõpetajaks õppimine 5000 krooni aastas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing