Mustad pilved USA kohal

17. september 2001, 00:00

Kui Ameerika majandus satub Washingtonis ja New Yorgis toimunud terroristlike rünnakute järel paanikasse, astub maailmamajandus ohtlikule pinnale. See risk on reaalne, kuna USA-l on valida vaid ühes kahest suunast: kas minna üles või alla. Külgsuunas triivimiseks pole enam piisavat usaldust. USA aktsiaturu langus viib Euroopa majanduslangusesse ning Jaapan vajub veelgi sügavamale, tuues kaasa tohutuid finantsriske. Arenevad turud varisevad kokku kõikjal maailmas. Panused on kõrged ja kannatlikkus on otsakorral.

Kui ei puhke tõsist sõjategevust, on siiski kaks põhjust olla optimistlik USA toibumise suhtes neljandas kvartalis. Esiteks on USA kaubavarud langenud väga madalale tasemele. Kui nõudlus püsib, peab tootmine suurenema.

Hiljutised maksukärped leibkondadele olid mõeldud selleks, et ajendada inimesi edaspidigi püsivalt ja isegi rohkem kulutama. Väikesed kaubavarud ja maksukärped ? mehhanism, mis on Ühendriigid välja toonud kõigist mõõnaperioodidest alates 1945 aastast ? peaks ka nüüd toimima. Kui just terroristlikud rünnakud pole tarbijate usaldust sedavõrd kõigutanud, et inimesed jäävad kartusest tuleviku ees ?tarbimise talveunne?.

Arvukad intressimäära alandamised on vähendanud kapitalikulusid, nii et kui tootmine ja tootmisvõimsused hakkavad kasvama, suurenevad järgmise aasta alguses ka ettevõtete kapitalimahutused.

Majanduslanguse madalaimal tasemel ei näi asjad kunagi head. Pealkirjades domineerivad halvad uudised tootmise ja tööhõive kohta, usaldus on nõrk ja tootmisvõimsused madalad. Nii et tänapäeva majanduslanguses pole midagi uut, ning minevikus, olgu langus kuitahes raske, taaselustus Ameerika majandus tänu monetaar- ja fiskaalpoliitikale ning seda tavaliselt kiires tempos.

Antud stsenaarium on tänasel päeval küll usutav, kuid selles on teatud nõrgad lülid, mis muudavad stsenaariumi haavatavaks. Tarbijad on kulutanud rohkem kui nende sissetulekud lubavad juba tublisti üle aasta. Kas maksukärped lubavad neil samamoodi jätkata isegi juhul kui töötuse tase tõuseb? Kas ei tähenda tarbija usalduse taastamise ebaõnnestumine probleeme ja kas pole USA leibkondade vilets bilanss tegelikuks ärevuse tekitajaks? Enamgi veel, kui leibkonnad hoiduvad kulutamisest, miks peaksid ettevõtted kaaluma uusi investeeringuid? Nad vähendavad õigustatult oma kaubavarusid, ei reklaami oma tooteid ja väldivad oma põhivara suurendamist.

Seega tuleb muretseda ennekõike tarbija usalduse pärast. Enne Maailma Kaubanduskeskuse kokkuvarisemist selgus Gallupi hääletusest, et käesoleva aasta jooksul langes inimeste arv, kes hindasid majanduslikke olusid ?suurepärasteks/headeks? maksimaalselt 67 lt vaid 36 le. Kuid see ei tohiks üllatada. Lõppude lõpuks, kes tänasel päeval enam mõtleb, et USA majanduses on kõik korras?

Asjakohasem on tõenäoliselt küsimus selle kohta, kuhu Ameerika suundub. Samas küsitluses hindas (väike) enamus inimesi oma praegust olukorda kehvemaks eelmisel aastal valitsenust. Siiski, veidi enam kui pooled prognoosisid olukorra paranemist järgmise aasta jooksul. Gallupi hääletus, mis viidi läbi enne rünnakuid ja oli suunatud investoritele, näitas optimismi viimase viie aasta madalaimat taset ning vähesed usuvad, et majandustõus on tulekul. Vaid 10 ootavad seda lähima 6 kuu jooksul, ning 50 arvates tuleb see alles aasta või paari pärast. Seega pole tarbijate usalduse osas kiiret tõusu oodata. Arvud näitavad, kui haavatav oli situatsioon enne terroristide rünnakut. Kui palju on usaldust kõigutatud, saab veel näha.

Mida on öelda majandusteadlastel, noil sünguse ja hukatuse jutlustajatel? Viimane professionaalsete prognoosijate uurimus ennustab järk-järgulist majandusaktiivsuse tõusu, aastanäitajalt 2,8 neljandas kvartalis kuni 3,9 järgmisel aastal. Kolmandik neist usuvad, et peatselt võib tulla negatiivse kasvuga kvartal.

Praeguse majandusliku olukorra sõnum on lihtne: kaubavarud on madalad ja otsakorral; samas tarbijate usaldus ei lange hoogsalt ning seega kulutamine stabiliseerub; põhi on näha; tuleb vastu pidada majanduse jõulise elavnemiseni.

Majanduslangus toob intressimäärade alandamise ja suuremad maksukärped, ning lõpuks, nii nagu see on olnud iga 10 sõjajärgse mõõnaperioodi puhul, algab elavnemine. Tõsi küll, töötuse tase saab olema kõrgem, eelarvedefitsiit suurem ning dollarikurss madalam, kuid igal olukorral on oma põhi, ka kõige karmimal.

Keegi ei pea Ühendriikide majandust sügavalt ebastabiilseks: pole pangandusprobleeme, pole kinnisvaraprobleeme, pole massilist tööpuudust, pole inflatsiooni, mis hoiaks keskpanka tagasi intressimäärade alandamisest. Jah, eufooria on haihtunud ega tule tagasi 1999ndate ekstaatilisel tasemel, kuid ähvardava hädaohu aegadel koonduvad ameeriklased jälle lipu alla ega peitu varjendeisse. Niisiis, kuigi maailm näib ebakindel, pole majanduslik perspektiiv nii tume nagu taevas New Yorgi kohal võib maailma uskuma panna.

Rudi Dornbusch on Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi majandusprofessor ja endine Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi vanemmajanduskonsultant.

© Project Syndicate

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing