Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Õppemaks jätab rohkem raha teadusele

17. september 2001, 00:00

Teadlased kardavad, et õpetajate palgatõus ja lastetoetuste võimalik suurendamine on minek ülikoolide rahakoti kallale. Protesti ja boikoti märgiks on nad kutsunud tagasi teadlased kõigist valitsuse moodustatud nõukogudest ja töörühmadest. Kas see on teadusliku terrorismi ilming?

Tasulise kõrghariduse kehtestamine on ainus lahendus ülikoolide ja teaduse alafinantseerimise probleemile. Kõik teised kombineerimised-ümbermängimised on teaduskeeles võõrlahendid, mis kuuluvad hülgamisele.

Üldine tasuline kõrgharidus likvideerib ka ebavõrdsuse õppemaksu maksjate suhtes ? võrreldes riigi raha eest õppijatega.

Ühele tänapäevasele tingüliõpilasele on eraldatud aastas 12 600 krooni pearaha, mida on ülikoolide arvates vähe. Võrreldes erakõrgkoolide õppemaksu suurusega on seda tõepoolest vähem. Ometi on paljud erialad avalik-õiguslikes (AÕ) ülikoolides juba praegu tasulised, mis annab ülikoolile lisaraha. Sellega on tasuline kõrgharidus de facto AÕ ülikoolides seadustatud.

Põhjustab nurinat, et miks ühed peavad maksma, kui teised õpivad riigi kulul. Kui õppemaks on üldine de iure, on ülikoolide majandamine rahuldaval järjel. Eelis on veel see, et kaob üleproduktsioon erialadel, mis on küll huvitavad õppida, ent mille lõpetanud ei leia hiljem tööd.

Ülikooli õppemaksu peamine vastuväide on, et see rahastab küll õppetöö, kuid mitte teadustöö vajadused. Ei kujuta ette, et tudengid maksaksid samuti AÕ ülikoolides tehtava teadustöö eest. Samas teaduse riigieelarveline finantseerimine kindlasti ei kao ja selle saab suunata täies mahus sihtgrupile. Teadlastel on alati võimalus taotleda oma tööle kodu- ja välismaiseid grante. Mingi osa riigipoolsest rahast peab minema silmapaistvalt edukate üliõpilaste stipendiumideks. Siis ei saa väita, et andekad, aga vaesest perest noored jäävad kõrgharidusest ilma.

Eesti ülikoolides tehtav teadustöö peab olema konkurentsivõimeline ja suunatud soovitavalt Eesti ees seisvate probleemide lahendamisele. Laial rindel fundamentaalteadust saavad endale lubada üksnes väga rikkad riigid, nende hulka Eesti veel ei kuulu.

Kahjuks tuleb nentida, et teadus pole suutnud Eesti kiire majandusarenguga tempot pidada. Peale oma ala spetsialistide, TTÜ energeetikute, politiseerusid akadeemilised ringkonnad tugevalt, asudes vedama NRG vastast kampaaniat.

Koos üldise õppemaksu kehtestamisega tuleb veelgi paremini välja arendada õppelaenude süsteem. Laenu peaks saama võtta suuremas summas kui praegu, et pärast õppemaksu tasumist jääks raha ka elamiseks. Kes siirdub pärast lõpetamist tööle avalikku sektorisse, selle õppelaenu võiks osaliselt kustutada riik, muidugi stiimulina kohusetundliku töö eest aastate jooksul. Samas on tänapäeval avalikus sektoris palk kõrgem kui erasektoris, mistõttu liigsed soodustused on asjata.

Praegu pearahana ülikoolidele makstavad summad on sellegipoolest õigem kulutada konkreetsele üliõpilasele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing