Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paljud erihariduseta müüjad istuvad koolipinki
?Erialase hariduseta müüjatel on võimalus ennast kahe päeva jooksul nädalas töö kõrvalt koolitada,? selgitab Tallinna Majaka Teeninduskooli kaubanduseriala juhtivõpetaja Heldi Kikas. ?Õppeprogramm on koostatud riikliku õppekava eelnõu alusel, kooskõlastatud Kaupmeeste Liidu ja kaubandusettevõtete esindajatega ja vastab müüja kutsestandardile.?
Müüjatele antakse vene-, inglise- ja soomekeelse erialase sõnavara algteadmised, neile õpetatakse arvutitundmist, kaubaõpetust, klienditeenindust, suhtlemis- ja teeninduspsühholoogiat. Pärast kümme kuud kestva koolituse edukat läbimist ja riiklike lõpueksamite sooritamist saavad õpilased kutsekeskhariduse tunnistuse.
Paljud õppurid on mõni kuu kaupluses töötanud noored. Samuti on õpihimuliste hulgas ligi 50aastaseid müüjaid, kellel on seni eriharidus omandamata, ja kes oma vanust häbenemata on otsustanud koolipinki istuda.
Õpinguid rahastatakse riigieelarvest. Need on üks osa kutsehariduse reformist, mille üks ülesandeid on panna kutsekoolid tegema koostööd tööandjatega. ?Kool annab müüjatele laiapõhjalise baashariduse,? ütleb koolituse käivitamisele kaasa aidanud Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai. Hilisem koolitus toimub juba kaubandusettevõtte siseselt või koostöös koolitusfirmadega täiendusõppena, sest igal kaubandusketil on oma keti- ja sortimendipoliitika, mida kool õpetada ei saa.
Eesti Kaupmeeste Liidu nõunik Juhan Pihlap märgib, et praegu on kaubandust korraldavate seaduste ja tegeliku elu vahel käärid: ?Tarbijad ühelt poolt, kaupluste töö üldeeskiri ja müüjate kutsestandardid teiselt poolt nõuavad, et müüja peab oskama kauba kohta igakülgset infot anda. Samas aga pole kaupluste omanikel keelatud leti taha tööle võtta ilma igasuguse koolituseta inimesi otse tänavalt. Kuid keskkoolipingist tulnud tüdruk pole suuteline täitma seadustes ja nende rakendusaktides müüjatele püstitatud ülesandeid.?
Erialase kutse- või kõrghariduseta on 38 kaubandustöötajatest, kuid loomulikult on ka edumeelsemad kaupluste juhtkonnad ise samuti huvitatud heast kaadrist. ?Koolitatud müüja kinnistab igal juhul rohkem ja kergemini püsikliente, koolituseta müüjast võib aga saada isegi püsiklientide eemalepeletaja,? toonitab Pihlap.
Tallinna Majaka Teeninduskool vahetab pidevalt infot kaubandusettevõtete personali- ja koolitusjuhtidega. Kikas loodab, et enamus alustanutest jõuab lõputunnistuseni: ?Õppimine on küll riigi raha eest ja täiesti vabatahtlik, aga töökohad hoiavad oma töötajate õpingutel silma peal. Mõned on pakkunud omalt poolt lisamotiveeringut preemiate ja puhkepäevade näol.?
Kikase sõnul käib uue müüjakoolituse välja pakkunud Majaka Teeninduskool praegu õrnal jääl: ?Meil on suur vastutus, sest oleme kaubandusettevõtetele läbinisti nähtavad ? kas õppejõud on tasemel, kas loengud toimuvad jne.? Oma müüjaid on suurel arvul kooli saatnud või saatmas ETK, Säästumarket, Primo, Keila Tarbijate Ühistu, Selverid.
Autor: Eha Laanepere