USA võtab Afganistani sihikule

Tõnis Arnover 17. september 2001, 00:00

Pärast rahvusliku julgeolekunõukogu laupäeval toimunud istungit teatas president George Bush: ?Ameerika on sõjas ja suitsetab terroristid nende urgudest välja ning annab nii tugeva löögi kui vaja.? Ühtlasi ta hoiatas, et konflikt tuleb pikk ning et USA vastus on ?totaalne, väsimatu ja efektiivne?. President, kes sai kongressilt 20 miljardit dollarit ja vabad käed terroristide vastu tegutsemiseks, on lubanud sõjaväkke kutsuda 50 000 reservväelast.

Eile esitas USA Pakistani vahendusel Afganistanile ultimaatumi, mille kohaselt on Talebanil aega kolm päeva Osama bin Ladeni väljaandmiseks. Vastasel korral on oodata USA suurt sõjalist lööki Afganistani pihta.

Camp Davidis antud pressikonverentsil ütles Bush esmakordselt avalikult välja, et terroriaktide korraldamise peamine kahtlusalune on bin Laden. Kuid ta täpsustas, et USA võitlus ei ole suunatud ainult ühe isiku vastu, vaid ka nende vastu, kes terroriste toetavad ja varjavad.

?Oleme valmis end kaitsma ja kasutama kõiki vahendeid kättemaksuks,? ütles Talebani liider mulla Mohammad Omar. Ühtlasi hoiatas ta iga riiki, kes USA poolel Afganistani vastu sõtta asub, et iga moslem on valmis d?ihaadiks (püha sõda) nende vastu ning vajaduse korral end ka islamile ohvriks tooma. ?See ei ole rünnak ainult Osama bin Ladeni, vaid ka islami vastu.? Taleban on soovitanud kõigil välismaalastel riigist lahkuda. NATO rünnaku kartuses on paljud afgaanid Kabulist põgenenud ning suur põgenikevool on suundunud Pakistani piirile, mille Pakistan on omalt poolt sulgenud.

USA välisministeerium kutsus eelmise nädala lõpul välja 15 araabia riigi esindajad ja nõudis neilt poole valimist, st ametlikku teatamist, kas nad asuvad terrorismi vastu võitlevate rahvaste koalitsiooni või vastasel juhul jäävad nad kasvavas globaalses konfliktis isolatsiooni. Seni pole USAs toimepandud terroriakte araabia riikidest hukka mõistnud üksnes Iraak.

Peale poolevaliku nõuab USA ka mitmelt riigilt, eriti Pakistanilt, otsest abi, sest USA-l ei ole Afganistani naabruses muid sõbralikke riike. Läänes on Afganistani naabriks Iraan, kellega USA-l suhted puuduvad, põhjas ebastabiilsed SRÜ riigid ja idas Pakistan. USA enda lähimad baasid ja emalaevad paiknevad Pärsia lahe piirkonnas ja India ookeanil Diego Garcia atollil.

Kunagise parima Lõuna-Aasia liitlase Pakistaniga on USA suhted viimasel ajal halvad. Põhjuseks Pakistani toetus talibanidele ning 1998. a tuumarelvakatsetused, mille tagajärjel USA kehtestas Pakistani suhtes majandussanktsioonid. Kuna Pakistan vajab oma majandusliku olukorra ja rahvusvahelise maine parandamist, siis teatas Pakistani sõjaväehunta juht kindral Pervez Musharraf pärast mõningast kõhklust, et Pakistan on valmis USAd abistama. USA taotleb Pakistani õhuruumi avamist oma lennukitele ja Pakistanis paiknevate sõjaväebaaside kasutamist.

Kaks aastat tagasi võimu haaranud hunta ei ole demokraatlikult valitud, tal tuleb USA abistamisel arvestada, et rahva seas valitsevad tugevad läänevastased meeleolud ning poolehoid talibanidele on suur. Hunta liiga aktiivne toetus USA-le võib tekitada riigis rahutusi ja halvendada selle majanduslikku ja sotsiaalset olukorda veelgi. Samuti võivad USA aktsioonid järsult suurendada kogu regioonis toetust fundamentalistidele.

Mulla Mohammed Omar on AFP teatel juba Pakistani ähvardanud, öeldes: kui moslemiriik Pakistan ei järgi oma kodanike seisukohti ja teeb USAga Afganistani ründamisel koostööd, siis on sellel Pakistanile tõsised tagajärjed.

Tõenäoliseks NATO liitlaseks võib kujuneda samuti Venemaa. Kuna Venemaa näeb võimalust USA abiga leida lahendust T?et?eenia probleemile ning ohjeldada islami levikut oma endistest satelliitriikidest, siis peavad analüütikud võimalikuks, et ka Venemaa võib NATO-le anda löökide andmiseks kasutada oma sõjaväebaase.

Võitlus Afganistani vastu ei ole naljaasi. Ei suutnud teda XIX sajandil alistada Briti impeerium ega 80. aastail NSV Liit, mis oli 1989. aastal sunnitud oma väed suurte kaotuste ja häbiga sealt välja tõmbama.

Tekkinud võimuvaakumis haaras võimu islamifundamentalistidest koosnev Taleban.

On kurb tõsiasi, et Nõukogude vägede vastu võitlevatele fundamentalistidele pandi alus USA rahaga Pakistani territooriumil, kus loodi nende esimesed väljaõppelaagrid. Viimasel kümnel aastal on Afganistan kujunenud üheks rahvusvaheliseks narkoärikeskuseks ja olnud maruislami leviku peamine allikas Kesk-Aasias.

USA-l ja tema liitlastel kujuneb erakordselt raskeks võitlus väikeste hästirelvastatud islamirühmitustega, kellel on pikaajalised sõdimiskogemused rasketes mägitingimustes ja kes usu nimel on valmis minema surma. Tuntuim neist rühmitustest on Osama bin Ladeni juhitav Al Qaeda, milles arvatakse olevat üle 3000 võitleja ning lisaks väljaõppelaagrid ja aktiivne tegevusvõrk maailma 34 riigis.

Lisaks teeb bin Laden üle maailma koostööd 19 äärmusliku islamiorganisatsiooniga, kes annavad tema käsutusse tehnikaeksperte ja enesetaputerroriste. Näiteks üks niisugune organisatsioon on Usbekistani islamiliikumine, kuhu kuulub tuhandeid mehi ja mille eesmärk on luua Usbekistani, Kõrgõzstani ja Tad?ikistani baasil ühine islamiriik.

Al Qaeda eesmärk on puhastada islamimaailm kõigest läänelikust: materialistlikust, ateistlikust, imperialistlikust ja sionistlikust mõjust. Selleks võeti 1998. aasta veebruaris vastu nn fatwa, mis õhutas maailma moslemeid tapma ameeriklasi ja nende liitlasi ning millele järgnesid pommipanekud USA saatkondadele ja sõjalaevale USS Cole, mis nõudsid sadu inimelusid.

Sellele kompromissitusele on USA vastu seadnud nüüd oma ülijäiga hoiaku, mille president George Bush sõnastas järgmiselt: ?Need, kes alustavad sõda USA vastu, valivad ise hävingutee.?

NATO on ÜRO heakskiidul alustanud löökide andmiseks ettevalmistusi, tehes seda väga suure saladuskate all, et need oleksid võimalikult efektiivsed ja võimalikult väikese ohvrite arvuga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing