Aeg valida ? moslem või mittemoslem?

Mart Vabar 19. september 2001, 00:00

Olin hämmingus minu poolt juba Tartu päevilt sügavalt austatud professor Igor Gräzini kirjutisest (Vt. USA on sama tugev või nõrk kui Eesti ÄP 14.09), kus ta väljendab minu arvates fa?ismihõngulist seisukohta, et maailm on jagunenud kahte leeri - moslemid ja mittemoslemid. Inimesed ei jagune kultuuriliste tunnuste põhjal vaenulikeks leerideks.

Murphy seadus ütleb tabavalt, inimesed jagunevad kahte tüüpi ? ühed, kes jagavad inimesi kahte tüüpi, ning teised, kes ei jaga.

Et asja puust ning punaselt ette teha: inimesed jagunevad kahte leeri ? ühed, kes püüavad olla inimesed, ning sõjahullud, kes püüavad vaenlasteks tembeldada moslemeid, juute, sigudikke t?uhnjasid, kurradi tiblasid, verejanulisi pilusilmi või keda iganes, kes parajasti silmapiirile satub. Inimese üle ei saa kohut mõista selle järgi, mis ta on, ega selle järgi, missugune on tema kultuuritaust. Süü võib ikkagi tuleneda ainult tegevusest.

Kangesti tahaks öelda, et vastupidist väites langeme me tuhat aastat tagasi - kuid kahjuks on meil Teise Maailmasõja kogemus, kus inimestele surmanuhtluse määramisel oli süüdistuse sisu selles, et neil inimestel oli teatud kujuga pea. Kas erineb hr Gräzin?i, õigusteadlase, seisukoht nii väga fa?ismiaegsest õigusskeemist (süü ? juudi taust; asitõend - pea kuju)?

Kui keegi näeb siinses mõttekäigus vägivalla õigustust, on probleem temapoolne. Sõltumata, kas üks või teine terrorist pärineb islami maailmast või bussipeatuse lõhkuja Kopli venekeelsest kogukonnast, tema süü pole mitte religioosses taustas ega emakeeles.

Mõlemil juhul on tõenäoliselt tegemist vaesuse ning ennast paremaks pidavate subjektide põlguse tõttu tasakaalutu isikuga, kes pole suuteline enam adekvaatseid otsuseid tegema - ja keda väga kergesti organiseeritud kuritegevus ?musta töö? tegemiseks kasutama kaldub.

Keeleline, kultuuriline, usuline taust omab tähendust niipalju, et sellisel juhul püütakse sageli ühelt poolt klammerduda sellesse, kui esivanemate pärandisse, teiselt poolt püüavad konfliktidest kasu lõikajad aga muuta sedasama kultuurilist, usulist, rahvuslikku tausta justkui ?inkrimineerivaks?, või vaenlase tunnuseks.

Mitte selles pole küsimus. Kui ajakirjanduses võtavad sõna sõjakad, erinevate paelte ning kuppudega jefreitorid, kirjeldades, kuidas turban inimese peas tähendab, et ta planeerib vägivaldset võimuhaaramist kogu maailmas, siis tasub seda tähele panna hoiatava näitena jõustruktuuride piiratusest ja meeldetuletusena, et nendeski töötavad inimesed alluvad Parkinsoni seadusele, kaldudes iseendale tööd välja mõtlema (igaüks seejuures omal tasemel).

Kui samalaadseid arvamusi, olgugi et võibolla vapustatuna metsikust kuritööst, avaldavad juhtivad õigusteadlased, on situatsioon murettekitavam.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:53
Otsi:

Ava täpsem otsing