Aü tahab sobivamat töölepinguseadust

Artikkel

- Uudised
- Andres Kärssin
- 18. september 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aü tahab sobivamat töölepinguseadust
Riigikogu sotsiaalkomisjoni nõuniku Ulvi Reimetsa sõnul laekus tähtajaks töölepinguseaduse (TLS) muudatusettepanekuid kolmelt riigikogu liikmelt ? sotsiaalkomisjoni esimehelt Toomas Vilosiuselt, aseesimehelt Raivo Paavolt ning Tiit Toomsalult.
Kui Vilosiuse ja Toomsalu ettepanekud puudutasid eelnõu üksikuid paragrahve ? vastavalt siis kahju hüvitamist ja konkurentsitegevust ning lojaalsuse terminit ja töölepingu lõpetamise hüvitamist ? siis 12 leheküljel esitatud Paavo ettepanekud hõlmasid kogu seaduseelnõu, ütles Reimets.
Raivo Paavo sõnul on TLS muudatusettepanekud esitatud küll riigikogu liikme Paavo poolt, kuid neid analüüsisid eelnevalt ametiühingud. Sellise hulga ettepanekute esitamise tingis juba TLSi eelnõu ettevalmistamisega seonduv protsess, alates eelnõu põhjade valikust ning algse sooviga siduda TLS võlaõigusseadusega (VÕS), lõpetades õigusteoreetiliste probleemidega, rääkis Paavo.
?Kõigepealt see osa, mis on seotud töölepingu lõpetamisega,? kommenteeris Paavo taotletavaid muudatusettepanekuid, viidates ohtudele, mis tulenevad garantiide vähenemisest. Samuti tuleb Paavo sõnul läbi töötada TLSi need paragrahvid, mis käsitlevad konkurentsipiirangut.
Paavo pole rahul ka eelnõu selle osaga, mis käsitleb määratud tähtajaga töölepingu sõlmimist. ?Piltlikult öeldes võib kogu ettevõtte töö viia projektide alusele ning võtta inimesi tööle määratud ajaks, lastes nad kompensatsiooni maksmata taas lahti, kui vastav periood läbi saab,? selgitas ta.
Ka kollektiivlepingutega seonduv osa Paavo hinnangul probleemne teema. Ametiühinguliidri sõnul võivad töötajad küll seadusest lähtudes sõlmida kollektiivlepingu, kuid see võib kogenematusest välja kukkuda seadusega võrreldes kehvemate tingimustega.
Paavo lausus samuti, et taas on jõudnud riigikogus menetletavasse VÕSi sisse töölepinguga seotud mõisted, kuigi valitsuse tasemel sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuli TLSi ja VÕSi käsitleda eraldi. ?Ka nende väljavõtmiseks on tehtud ettepanek,? lisas ta.
Tööandjate keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ütles, et ka tööandjad soovivad muudatusi TLSi eelnõus ning kavatsevad neid teha riigikogu sotsiaalkomisjoni kaudu.
Kriisi sõnul tahetakse eelnõus täpsustada konkurentsiga seonduvat osa, materiaalse vastutuse sätteid ja töölepingu lõpetamist puudutava etteteatamise tähtaja osa. ?Selle tähtaja võiks ka pooled omavahel kokku leppida,? märkis ta, lisades, et juhtivtöötaja puhul võiksid töölt vabastamise tingimused olla ka teised kui tavatöötaja puhul.
Kriis lausus et TLS suurendab oluliselt töötajate õigusi, tööandjale samas on kasulik üliformaalsete punktide eemaldamine seadusest. Kriis prognoosis emotsioonirikast eelnõu menetlust.
?TLS vajab põhjalikku ettevalmistamist,? ütles Raivo Paavo. ?Kiirustamiseks pole mingit põhjust,? lisas ta, viidates sellele, et praegune seadus pole sobiv küll homsel päeval, kuid praegu toimib ta küll.
Kuigi valitsus on paika pannud, et TLS jõustub 1. jaanuaril 2002, võiks Paavo hinnangul see tähtpäev vabalt nihkuda aasta või veelgi enama võrra.
Hetkel kuum