Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kommentaarid 2002. aasta eelarvele
Olukord on muutunud ja kindlasti halvemuse suunas. Eelarve projektis on arvestatud mitmete tuludega, mis majanduskonjunktuuri halvenedes võivad jääda laekumata.
Lisaks tähendab suurerastamise lõpp ühe olulise sissetulekuallika kuivamist ning stabilisatsioonireserv tänase 1,8 miljardi krooniga ei ole põhjatu. Mõlemaid ressursse tuleb käsitleda erakorraliste tuludena, mis ei ole mõeldud eelarveaukude katmiseks. Reservidest võeti lisa juba eelmisel aastal, kus eelarvedefitsiit moodustas SKPst 0,7 protsenti. Seega on alalhoidlik lähenemine ainuvõimalik lahendus. (PM 14.09.2001)
Riiklik tarbimine väljendub tema eelarve suuruses. Viimastel aastatel oleme üritanud hoolega kokku hoida. Riiklike kulutuste osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus on langenud. Paraku oleme just nüüd olukorra ees, kus teatud kulutuste paratamatu kasv (pensionid, ravikindlustus, kaitsekulud) toob järgmisel aastal kaasa ka riikliku tarbimise mõningase kasvu. Kui mainitud kolm suurt kulu välja arvata, siis kasvavad riiklikud kulutused tunduvalt vähem kui majanduse nominaalkasv. Aga majandustasakaalu mõttes on kõik kulud ühesugused. Ka pole õige öelda, et oleme kulude kärpimise võimalused ammendanud. (EPL 10.09.2001)