Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lätis jätkub optimismi

Sirje Rank 19. september 2001, 00:00

?Mina küll ei usu, et see Balti riikide majandust oluliselt mõjutaks,? ütles Läti Teaduste Akadeemia majandusdoktor Raita Karnite päev pärast terrorirünnakut USA vastu. Küll aga hakkab Läti kiiret kasvu aasta teisel poolel pidurdama Euroopa Liidu majanduskliima jahtumine, ütles Karnite, ennustades selle aasta SKT kasvuks 5?6.

Läti ametnikega vesteldes jäi analüütiku prognoos kõige konservatiivsemaks. Majandusministeerium prognoosib kasvu 7, ministeeriumi majanduspoliitika osakonna direktor Olegs Baranovs isegi 8?9. Päev pärast terrorirünnakut avaldas Läti Unibanka uue kasvuprognoosi, kus tõstis ootusi käesoleva aasta kohta 6,5 protsendilt 7,5 protsendile.

Selle aasta esimeses ja teises kvartalis ületas Läti majanduskasv 8, kasvust olid haaratud majanduse kõik peamised sektorid. Eriti tuntavalt ehitus ja jaekaubandus.

Raita Karnite ei soovita numbrist liialt innustuda. ?Majanduskasv on kõigest üks näitaja,? ütles ta. Majanduse üldises olukorras ja ettevõtluskeskkonnas on Lätis veel palju puudusi. ?Eesti on turumajandusega palju paremini kohanenud, ratsionaalsem, rõhutatakse õigeid asju ? haridust, teadusarendust, tänapäevase tehnoloogia rakendamist, ettevõtluse toetamist,? ütles Karnite. ?Lätis on lähenemine endiselt veel üksikjuhtumite kaupa.?

Läti rahandusministri nõuniku Edmunds Krastin?i sõnul on Läti kiire kasvu taga soodsate välistegurite koosmõju. Lisaks hilisemale stardile, mis osaliselt kiirendust seletada aitab. Euroopa, kuhu läheb 63 Läti ekspordist, ei olnud läinud aastal USA majanduse jahtumisest veel oluliselt mõjutatud. Kiire majanduskasv Venemaal ja SRÜ riikides on lisanud läbi Läti kulgevaid transiidivoogusid. Nii suuremate sadamate kui raudtee käive kasvas üle 10. Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga on kaubavedu läbi Riia sadama suurenenud 12?13, ütles sadama nõukogusse kuuluv Krastin?.

Ka on tugevnenud euro, mille nõrkus (ning vastavalt lati tugevus) läinud aastal Läti eksportööridele peavalu tegi.

Paralleelselt ekspordiga on kiiresti kasvanud ka Läti siseturu nõudlus.

Valitsuse poolt on majanduskasvu ergutamiseks plaanis jätkata ettevõtete maksukoorma kergendamist. Neil päevil esitas Läti valitsus parlamendile kinnitamiseks ettevõtte tulumaksu alandamise plaani, millega maks langeb 25 protsendilt kolme aastaga 15 protsendile. Tulevast aastast on maks 22. Erinevalt varamaksust ning sotsiaalmaksust, mida valitsus samuti järk-järgult alandama on asunud, kuid mille vähendamine eelarveprobleemide tõttu tulevaks aastaks peatatakse, jõustub tulumaksuplaan täies mahus. Teise olulise muutusena otsustas valitsus augustis anda vabamajandustsooni staatuse ka Riia ja Ventspilsi sadamale, mis jõustub tuleva aasta 1. jaanuarist.

Krastin?i sõnul ei valinud Läti Eesti eeskujul reinvesteeritud tulu maksust vabastamist sel põhjusel, et soovib oma maksusüsteemi seada Euroopa Liidu eeskuju järgi. Nii vajab Eesti topeltmaksustamise vältimise leping Läti ning tõenäoliselt ka Leeduga ümbervaatamist, ütles Krastin?, sest lepingu sõlmimise ajal aluseks olnud maksukeskkond on muutunud.

Vene tegur Läti kiire majanduskasvu taga osutub vestlustes oodatust tagasihoidlikumaks, ehkki esimeses kvartalis kasvas Läti kaupade eksport SRÜ riikidesse läinud aasta esimese kvartaliga võrreldes 33,5.

?Kasvas küll, aga väga madalalt baasilt,? ütles Läti erastamisagentuuri juht Janis Naglis, nägemata selles olulist läbimurret.

Läinud aastal eksportis Läti Venemaale vähem kaupu kui Leetu ning Venemaa investeeringud Läti majandusse on samas suurusjärgus Eesti omadega ? 40 ja 50 miljoni lati vahepeal. Kui 1998. aastal läks Venemaale 16 Läti koguekspordist, siis nüüd on osakaal langenud 4 protsendile. Läti tööstustoodangust eksporditakse Venemaale 2, enne rublakrahhi 10.

Suurem on Venemaa roll Läti transiidis, mis annab 10 riigi SKTst. 70 sellest langeb Venemaa arvele. Lisaks Vene naftaekspordile kasvab Vene majanduse kasvades aasta-aastalt ka muude kaupade transiit.

Läti peab majandussidemeid Venemaaga jätkuvalt väga oluliseks. Janis Naglise sõnul peavad need aga olema tasakaalus. Kohalikel valimistel vasakpoliitikute võimu alla läinud Riia linnavalitsuse üliagaruse Moskva suunal mõistab Naglis hukka, nähes selles ohtu riigi sõltumatusele. ?Riia tahab omale juba omaenda välispoliitikat, mis läheb riigi poliitikast lahku,? ütles Naglis, lisades samas ilmse kergendusega, et õnneks on poliitikud teinud nii palju rumalusi, et vaevalt nad sel moel jätkates tuleva aasta valimistel võidule saavad.

Perspektiivis hakkab Läti majanduskasvu mõjutama ka viimasel ajal palju kirgi üles kütnud tselluloositehase projekt, mis Nordea Panga hinnangul lisab riigi SKT-le kolme aasta jooksul 5. Praegu on vastuseis projektile Läti ühiskonnas sedavõrd suur, et võiks teoreetiliselt kogu asja peatada, tõdes Läti Arenguagentuuri direktor Maris Elerts. Majandusanalüütik Raita Karnite sõnul on projekti tingimused, kus partneriteks Rootsi ja Soome metsanduskontsernid Södra ja Metsäliitto ning Läti valitsus, riigile liiga ebasoodsad.

?See on riigilt liiga suur investeering erafirmasse,? ütles Karnite. Riik peab tagama infrastruktuuri, toorme ning maksuvabastused, saades vastu praktiliselt vaid üksikisiku tulumaksu tehase töötajatelt, kelle arv on projekti käigus kahanenud lubatud 700 töötajalt 300-le. Samas ohustavad projektile antud soodustused konkurentsitingimusi Läti metsandussektoris, ähvardades välja konkureerida Läti väiketootjad. Lõplik otsus tehase rajamise kohta tehakse enne tuleva aasta lõppu.

Teisalt võib välisinvestorite suuri nõudmisi tõlgendada kui garantiid Läti ebastabiilse investeerimiskeskkonna vastu. Jätkuvalt on probleemiks korruptsioon ja bürokraatia, ehkki välisinvestorite hinnangul on ettevõtluskliima viimasel ajal ka paranenud. Eriti tolliprotseduurid, piiriületus, ettevõtete registreerimine ja inspektsioonide töö.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:53
Otsi:

Ava täpsem otsing