Lendamine võib kallineda

Sirje Niitra 19. september 2001, 00:00

Lennukipiletite hinnatõusu suurust ei julge veel keegi pakkuda, kuid võib juhtuda, et Euroopa Liidu liikmesriikide lennukompaniide lisakulud võtavad enda kanda hoopis nende maade valitsused.

Praegu nädalas 42 Tallinna lendu tegeva Finnairi infojuht Usko Määtä ütles eile, et liiga vara on öelda, kas Finnair plaanib USA sündmuste mõjul mingeid muutusi. ?Jälgime olukorda kogu aeg, kuid senised ärajäänud lennud on pigem üksikjuhtumid ja nende põhjal ei saa muutusi ennustada,? lausus ta.

Määtä lisas, et ka lennukipiletite hinnatõusu kohta on vara midagi öelda, kuid lisaturvalisus on lisakulu. Euroopa Liidu riikides võivad lennukipiletite hinnad tõusta vaid veidi, kuna liikmesriigid võivad võtta vastu otsuse, et maksavad osa lisarahast eelarvest kinni. ?Sel nädalavahetusel on koos liikmesriikide justiitsministrid, räägitakse turvalisusest,? jätkas Määtä. Kõneks võetakse ka turvalisuse korraldamine ja selle finantseerimine. Eile avaldas ka Euroopa Komisjon valmisolekut lennukompaniisid vajadusel toetada.

Lennuameti peadirektori Toomas Petersoni sõnul on turvameetmeid lennunduses tõhustatud ja sellega seotud lisakulutused sunnivad lennujaamu kehtestama lennufirmadele suuremaid makse, need omakorda aga on sunnitud tõstma piletihindu, selgitas ta. ?Lõppkokkuvõttes maksavad kõrgendatud lennuohutuse kinni reisijad,? lausus ta.

Eelkõige mõjutab USAs aset leidnud terrorirünnak Petersoni hinnangul suuri üle ookeani lende tegevaid firmasid, kuid mingil määral satuvad löögi alla ka neile n-ö reisijaid ette vedavad väikesed lennufirmad, nagu Estonian Air.

?Lennundust, mida loetakse raskeks ja ülekonkureerivaks tööstuseks, ootavad ilmselt rasked ajad,? tunnistas Estonian Airi nõukogu juhtiv Cresco Investeerimisgrupi juhataja Olev Schults. ?Tõusevad oma- ja võõrkapitali hind, kindlustuse ja kütuse hinnad lähevad aga kõikuma väga suurtes piirides. Samuti kasvavad lennufirmade ja lennujaamade üldkulud seoses kõrgemate ja tõenäoliselt uuenevate ohutusreeglitega,? selgitas ta.

Estonian Airi asepresident Erki Urva ütles, et loomulikult on ta väga mures praeguse olukorra pärast, kuid veel on tema sõnul vara anda hinnangut võimalikule reisijate arvu vähenemisele Eesti lennufirma lennukites. Negatiivset mõju nägi ta kõigepealt lennukite kindlustuse ja kütuse kallinemises. Samas on paljud lennufirma kulutustest, näiteks lennukite liisingumaksed, mõjutatud dollari kursist ja see võib osaliselt kaotust korvata, leidis ta.

Urva sõnul analüüsivad Estonian Airi omanikud ja juhid toimuvat ning vaatavad seejärel üle oma tulevikuplaanid. Endiselt plaanib ettevõte sel aastal esimest korda pärast erastamist 5?10 miljoni krooni suurusesse kasumisse jõuda.

Urva, kes viibis eile Dublinis rahvusvahelisel lennunduskonverentsil, ütles, et ka seal on kolleegidevahelistes jutuajamistes märgata ebakindlust, kuid loodetakse olukorra stabiliseerumist.

Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe Rein Loigu sõnul on reisijate arvu vähenemine esialgu väike, kuid vähenemise tendents võib süveneda. Umbes 15 protsenti lennujaama läbivatest inimestest reisib üle ookeani ja nende hulk võib lähikuudel oluliselt väheneda, edasine oleneb aga sellest, mis maailmas juhtub, selgitas ta. Põhiline muutus avaldub Loigu sõnul selles, et paljud lükkavad praegu oma lennu lihtsalt edasi.

Kindlasti on kannataja osas turism, kuid eestlastel hakkab aktiivne reisihooaeg õnneks lõppema, lisas ta.

Tallinna Lennujaam on uue ehitisena rangeks turvakontrolliks tehnoloogiliselt valmis ja uusi seadmeid soetada pole vaja. Küll aga tugevdati kohe järgmisel päeval pärast katastroofi käsitsikontrolli, mille tarvis oli vaja ka uusi inimesi tööle võtta. Loigu väitel moodustavad turvakontrollile tehtavad kulutused lennukipileti hinnast tühise osa ja see ei tohiks kuigi palju hinda tõsta. Suuremaid kulutusi ennustan ettevõtjaile, kuna lennujaam läheb üle kauba täielikule läbivalgustamisele, mille peab kinni maksma kauba omanik, lisas ta.

Eile õhtul esitas Estonian Airi riigile kuuluvate aktsiate müüki ettevalmistav töögrupp ettepanekud müügi korraldamiseks teede- ja sideministeeriumile.

Töögruppi juhtiv Lennuameti peadirektor Toomas Peterson ütles, et kas müüa või mitte, otsustab valitsus, kuid muude grupi edastatud ettepanekute hulgas on ka soovitus jälgida tähelepanelikult kogu maailma lennunduses praegu toimuvaid protsesse.

Petersoni sõnul tuleb tõenäoliselt eelläbirääkimistega enampakkumine, kusjuures alghinda ei määrata. Eelisostuõigus on praegustel aktsionäridel Maersk Airil ja Cresco Investeerimisgrupil, kuid kuna praegu kehtib nõue, et Eestis registreeritud lennufirma peab 51 protsendi ulatuses kuuluma kohalikule kapitalile, langeb Taani lennufirma konkurentsist välja.

Cresco juhataja Olev Schults ütles, et jälgib hoolega, milliseid samme riik ja erastamisagentuur seoses Estonian Airiga plaanivad. ?Sõltuvalt tingimustest oleme valmis riigiosa müügiprotsessis osalema,? lausus ta.

USA terrorirünnaku võimalikku mõju Eesti lennufirma majandustegevusele ei soovinud Schults kommenteerida. Ka ei osanud ta hinnata, mil määral võiks lennufirma müüki mineva osa väärtus viimaste sündmuste mõjul kahaneda.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:53
Otsi:

Ava täpsem otsing