Nafta hinna määrab sõja ulatus

Tõnis Oja 19. september 2001, 00:00

Kõige järsemalt reageeris Maailma Kaubanduskeskusele tehtud terrorirünnakule nafta hind, mis kerkis mõne tunni jooksul pärast rünnakut 4 dollari võrra 31 dollarini barrel. Pärast esimese ehmatuse möödumist hakkas see taas langema ning kolmapäeva õhtuks oli nafta hind langenud juba peaaegu rünnakueelsele tasemele.

Naftaturu esimene reaktsioon terrorirünnakule on mõistetav. Nafta hind on väga tundlik kõige suhtes, mis on seotud Lähis-Ida riikide ja islamiga. Annavad ju Lähis-Ida riigid peaaegu kolmandiku nafta maailmatoodangust. Analüütikud asusid kohe tõmbama paralleele 1990. aastal alanud Lahesõja perioodiga, mil nafta hind tõusis mõne kuuga kolm korda 40 dollarini barrel. Seejärel hakkas aga nafta hind kiiresti langema ning alates 1991. aastast on see suhteliselt stabiilne.

Analoogia Lahesõja ja praeguse ajaga piirdub vaid sellega, et USA tõenäoline vaenlane asub Lähis-Idas.

Ajaleht Financial Times nimetab USA potentsiaalse rünnakuobjektina seitset riiki ? Afganistan, Iraan, Iraak, Süüria, Liibüa, Sudaan ja Pakistan. Olulised naftatootjad on neist Iraan, Iraak, Liibüa ja Süüria, kes annavad kokku üle 11 protsendi maailma nafta kogutoodangust. Enamik neist riikidest on lubanud Ühendriike küll toetada, aga reaalse sõjalise tegevuse tingimustes võib kõik muutuda. Kui USA aktsioonid piirduvad vaid Afganistani ja bin Ladeniga, ei tohiks sellega nafta hinna?okki kaasneda. Kui aga USA tegevuse tõttu haaratakse ükskõik millisel moel kaasa ka teised islamiriigid, võib nafta hind lühikeseks ajaks mitu korda tõusta. Tänapäeval peaks see tähendama naftabarreli hinda 50 dollarit ja rohkem.

Tõenäolisem stsenaarium on siiski nafta hinna langus. Londonis asuva Globaalse Energeetikauuringute Agentuuri prognoosi kohaselt tekib järgnevatel kuudel hoopis nafta ületootmine. Agentuuri arvates on peaaegu kindel, et terrorirünnak põhjustab ülemaailmse majanduskriisi (agentuur avaldas oma prognoosi enne USA Föderaalreservi, Euroopa Keskpanga ja teiste suuremate riikide keskpankade otsust langetada järsult baasintresse). Jahtuv majandus vähendab nõudlust nafta järele umbes 0,7 protsenti sellel ja 0,3 protsenti järgmisel aastal. Eriti järsult (400 000 barrelit ööpäevas) kahaneb nõudlus lennundussektoris ning see kestab kevadeni, kui normaalne lennuliiklus hakkab tasapisi taastuma. USA ja tema liikmesriikide sõjalistest aktsioonidest tingitud kütusekulu kasv kompenseerib seda vaid osaliselt. See toob endaga kaasa naftahinna taseme languse tõenäoliselt allapoole 25 dollari taset. Väga madalale nafta hind siiski ei lange, sest Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) teeb kõik, et see püsiks vahemikus 22?28 dollarit barrel.

Ükskõik kumb stsenaarium ka ei realiseeruks (kõige tõenäolisem on arvatavasti mingi vahepealne variant), on selge, et nafta hind jääb vähemalt kuni aasta lõpuni väga kõikuvaks. Finantsturud (kuhu kuulub ka naftaturg, sest nafta hinda kujundavad tulevikutehingud Rahvusvahelisel Naftabörsil Londonis ja New Yorgi kaubabörsil) on psühholoogiliselt väga haavatavad, mistõttu avaldavad hindadele tugevat mõju nii negatiivsed kui ka positiivsed uudised.

Viimase viiekümne aasta jooksul on nn nafta?okid alguse saanud Lähis-Idast. 1973.?74. aasta Araabia naftaembargo kestis vaid viis kuud. Sellest alguse saanud ülemaailmne energiakriis kestis aga kaheksa aastat, tuues endaga kaasa ülemaailmse majanduslanguse ning naftaturu täieliku ümberkujundamise.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:53
Otsi:

Ava täpsem otsing