Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigieelarve läheb järgmistel aastatel lõhki

19. september 2001, 00:00

Siim Kallas kavandab järgmiseks aastaks suurejoonelist riigieelarvet: kasv 16,4 protsenti 34,7 miljardi kroonini. Varem kokkuhoiule manitsenud rahandusminister on teinud kannapöörde. Tõsi ta on, et 2002 on kohalike omavalitsuste valimise aasta.

Äripäeva arvates satub riigieelarve kui mitte 2002., siis hiljemalt 2003. aastal suurtesse raskustesse. Eelarvet hiljem vähendada on väga keeruline, aga välismaailma mõjud on pigem ebasoodsad kui kasvule ergutavad.

Negatiivne signaal on ühekordsete laekumiste, nagu Hüvitusfondi kapitali, kiirkorras eelarvesse rekvireerimine. Ühekordsete laekumiste peale ei saa pikaajalisi kulutusi planeerida. Kuid kas maksutulud ministeeriumi poolt soovitavas mahus igal aastal kasvavad, on ebaselge. Maksumäärade tõstmine laekumisi ei suurenda, nagu veenvalt näitavad aktsiisid, seega on valitsuse mängumaa kaunis kitsas.

Vägagi sapiselt on kulutuste tõstmise suhtes sõna võtnud Eesti Pank, ja keskpangal on õigus. Tegemist ei ole Eesti Panga poolse majanduse jahutamise katsega, vaid protestiga reservide huugama panemise vastu. Nagu jääks 2002. aasta riigieelarve viimaseks.

On juttu olnud, et keskvalitsus annab haldusreformi käigus osa oma tulubaasist kohalikele omavalitsustele. Kui riigieelarve tehakse ikkagi 34,7 miljardit krooni, siis on sisuline kasv veelgi suurem.

Riigieelarve suurendamise kasuks räägib lastetoetuste suurendamise, õpetajate ja politseinike palkade tõstmise vajadus. Samuti on paika pandud alampalga kiire tõusu kava. Kaitsekulutused on viimaste arengute taustal saanud veelgi suurema prioriteedi. Kõik need väljaminekud vajavad riigieelarvest katet.

Mis palkadesse ja toetustesse puutub, siis oleks õigem tõsta tulumaksuvaba miinimumi ning lisaks siduda selle suurus laste arvuga perekonnas. Nende muudatuste mõju oleks eriti tuntav just väiksema sissetulekuga töötajale.

Reformierakond on kalevi alla lükanud lubaduse langetada füüsilise isiku tulumaksumäär 20 protsendile. See jätaks töötajatele rohkem raha kätte, mis on parem lahendus kui ringkäik maksukoormuse tõusuna läbi eelarve.

Iga ümberjagamise keeruga läheb osa rahast alati kaotsi, langedes riikliku laristamise ohvriks. Selle asemel saaksid rohkem tarbida kodanikud või investeerida ettevõtted.

Mis tahes erakonnale on maksukoormuse alandamine oivaline valimiseelne argument. Inimesed oleksid ühtlasi paremini stimuleeritud, kuna rohkem hakkaks sõltuma neist endist.

Eelkõige tuleb aidata neid, kes ka ise end aidata tahavad. Tuleb soodustada inimeste ettevõtlikkust, mitte säilitada rahulolematust ja pidevat vajadust riigi appitõttamise järele. Muidugi on jagada ja valitseda ka mõnus, ainult kui kaua?

Äripäeva Kirjastuse eelarve kasvab järgmisel aastal ainult 8 protsenti, seega on riik isegi Äripäevast optimistlikum.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:53
Otsi:

Ava täpsem otsing