Üksiküritaja sõidab Euroopasse läbi Rootsi ja Taani

Tõnu Tramm 19. september 2001, 00:00

Lihtsalt pabereid ajamas käiakse Eestist Euroopa riikides tavaliselt lennukiga, sest aeg maksab ja ka hinnavahe autosõiduga võrreldes ei tule väga müstiline. Vahel võib aga tekkida vajadus lisaks asjaajamistele tuua ära väiksem kaubapartii. Kui tegemist suurte euroalustega, siis pole mõistagi mõtet hakata endal nende äravedamisega vaeva nägema, odavam tuleb tellida logistikateenus mõnest veofirmast. Kui aga kaup on mõnda muud formaati ja mitte väga suur ning endal samuti Euroopasse asja, siis miks mitte minna sellele väikebussiga järele. Näiteks Pariisi.

Tallinnast Pariisi või mistahes mujale Euroopasse sõitmiseks on peamiselt kaks võimalust: kas maanteed mööda läbi Läti, Leedu, Poola, Saksamaa või laevaga Rootsi ja sealt edasi läbi Taani, Saksamaa ja Belgia. Nii ühel kui teisel variandil on omad head ja vead ning marsruudi valiku otstarbekus sõltub suuresti sellest, kas kaasas on deklareeritavat kaupa või mitte.

Kui võtta näiteks aluseks, et reisi teeb üks inimene Ford Transitiga, siis puhas reisikulu on Eesti Autoklubi andmetel läbi Poola sõites kolmandiku võrra väiksem. Seda teed mööda käib edasi-tagasi ära umbes 10 000 krooniga, läbi Rootsi peab arvestama ligi 15 000 krooniga. Aega, tõsi küll, kulub Poola kaudu sõites päeva jagu enam, ehkki teekonda võib alustada hommikul, mitte õhtul.

Rootsi?Taani variandi eeliseks on kindlasti turvalisus, mis teatud hetkel võib 5000kroonise hinnalisa kuhjaga tagasi teenida. Näiteks kui auto vahepeal lihtsalt ära röövitakse. Kaugveo autojuhtide ja vedusid korraldavate firmajuhtide sõnul on ohtlikumateks kohtadeks jätkuvalt Poola ja Leedu, samuti Riia ringtee.

Seetõttu tasub alati läbi Poola sõites suhelda piiri ületavate Eesti kaugsõiduautodega, et nad võtaksid sind enda ?embusse? ehk kahe masina vahele ja teekond sel moel kuni Saksamaa piirini läbida peaks olema suhteliselt ohutu. Sest üksik, võõra numbriga kaubiku juht on kurikaeltele suur maiuspala ning kui bussil pole peal raadiosaatjat, siis on raske ka häda korral abi kutsuda.

Kindlasti ei tasu Poolat läbida öösel ning öömaja otsimisel eelistada suuremaid, valvega parklaga kohtasid. Samas on täheldatud, et info kurikaelte ja piirivalve vahel on tihe liikuma ja kui tegemist tühja kaubikuga, on ka kalletungioht väiksem.

Kui teekond Pariisist Tallinnasse või vastupidi on tarvis läbida mingit deklareeritavat kaubakoormat vedades, siis on läbi Poola sõitmine täiesti mõttetu. Esiteks on kõrgendatud oht röövlite saagiks langeda, teiseks aga kauba deklareerimisega kaasnevad probleemid.

Läbi Rootsi sõites tuleb kaup deklareerida vaid kohapeal Pariisis ja järgmine kord on tarvis sama toiming ette võtta juba Eestis, sest Euroopa Liidu piires riigist riiki sõites pole tarvis deklaratsiooni teha.

Läbi Poola sõites peab seda aga tegema Saksa?Poola, Poola?Leedu, Leedu?Läti ja Läti?Eesti piiril. Kokku neli korda, kusjuures kolmel korral on tarvis maksta kauba väärtuses tagatisraha, mille peaks iga kord teisel pool piiril tagasi saama. Paraku ei pruugi see alati õnnestuda, sest deklarantidel pole teisel pool sageli vastavat summat lihtsalt võtta.

Lisaks deklareerimisega kaasnevale närvikulule on probleemiks pikad kaubavedajate järjekorrad piiril, mis autojuhtide sõnul ei ole aastate jooksul oluliselt lühenenud. ?Isegi kuni 32tunnised passimised Poola?Leedu piiril polnud mingi haruldus,? nendib ASi E.M.Trans endine autojuht Ants Sagar, kes nüüd teises transpordifirmas peamiselt Skandinaavia vahet sõidab.

Suurtel veofirmadel ei ole läbi Poola sõitmine probleemiks, kuna nad on liitunud TIR-süsteemiga. See eeldab ettevõttel 50 000dollarilist pangaarvet, kuid see-eest ei pea piiril maksma tagatisraha. TIR-raamatusse tehakse lihtsalt märge, et selline koorem on piiri ületanud.

Teiseks võivad suured veofirmad lubada endale Poola kaudu sõitu ka seetõttu, et erinevate riikide tollisüsteemid on neile teada-tuntud ning probleeme vajalike dokumentidega ei teki. Turvalisuse mõttes läbivad suured veokid ohtlikke piirkondi päevasel ajal mitmekesi koos, omavahel ollakse ühenduses raadiosaatjate kaudu.

Kui tegemist aga üksiku kaubavedajaga, kes iga päev transpordiga ei tegele, siis on üsna keeruline teha endale selgeks, milliseid pabereid on tarvis Leedus, Poolas või Lätis, kaitsta end kurikaelte eest, rääkimata rahast, mis piiril on tarvis välja käia. Lühidalt, parem sõita sellisel juhul läbi Rootsi, mis arvestades deklaratsioonitasude lisandumisega ei pruugigi tulla väga palju kallim.

Samas tunnistab ASi SP Transit Eesti müügidirektor Tiit Roosve, et ka suurtel vedajatel ei ole alati kasulik läbi Poola sõita. On kaupu, mille vedamine läbi Poola on välistatud ja seda jällegi turvalisuse pärast. ?Meie autosid on sel aastal kolm korda rünnatud, ühel korral rööviti Kaunasest auto koos haagisega ja need on siiani kadunud. Ülejäänud kordadel lõigati öösel tent katki ja selle aja peale, kui juht ärkas, oli osa kaupa jõutud juba ära viia,? lausub Roosve.

Kahtlejatega, kes arvavad, et pärast Taani väina ületava silla valmimist on Via Baltica kaotanud oma mõtte, kaubavedajad ei ühine. ?Kui see rada rohtu kasvab, siis veohinnad tõusevad,? on ASi SP Transit Eesti peadirektor Roman Loov veendunud. Tema sõnul on just alternatiiv Via Baltica näol see, mis sunnib laevafirmasid hindu all hoidma.

Lisaks on Via Baltica jätkuvalt peamine trass kaubavahetusel Kesk-Euroopa riikidega, nagu Ungari, Bulgaaria, T?ehhi, Slovakkia jt, samuti Austriaga. Pealegi on Via Balticat hakanud üha sagedamini transiidina kasutama Kesk-Euroopa riikide autovedajad, kes sõitsid varem Soome läbi Venemaa. Venemaad transiidina kasutada on aga Loovi sõnul muutunud juba rahaliselt mõttetuks, rääkimata riskist, mis seal sõitmisega kaasneb.

Seetõttu on Loov veendunud, et Via Baltica arendamise ja väljaehitamise mõtet ei tasu mingil juhul maha matta. ?Isegi lätlased on asunud teed parandama, ette on võetud Riia ringtee uuendamine ning lähitulevikus on kavas ehitada uus tee ümber Saulkrasti, mis on peamine pudelikael Lätis,? lausub Loov, kelle sõnul on Via Baltica teeoludest suuremaks probleemiks ühtse Balti tolliruumi puudumine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:09
Otsi:

Ava täpsem otsing