Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Luku turvalisus pole vaid nimes

Tarmo Riisenberg 20. september 2001, 00:00

Kuni selle aasta alguseni puudus Eestis otsene klassifikatsioon, mis on ja mis ei ole turvalukk, paljuski sõltus lukkude nimetamine turvalukkudeks müüja müügioskustest. 13.veebruaril võeti Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse koosolekul vastu aga soovituslik dokument, mis Soomes, Rootsis ja Saksamaal juba varem kehtivate samalaadsete dokumentide alusel paneb paika mehaaniliste lukkude klassifikatsiooni ja neile esitatavad tehnilised nõuded liidu liikmesseltsidele rakendamiseks varakindlustuses.

Selle dokumendi kohaselt jagunevad mehaanilised lukud põhiliselt siseukse-, kasutus- ja turvalukkudeks. Klassifikatsiooni kohaselt on siseukse lukud need lukud, mis on ette nähtud kasutamiseks sisetingimustes ja millele ei esitata mingeid turvanõudmisi; kasutuslukud on aga lukud, mis on ette nähtud kasutamiseks nii välis- kui sisetingimustes ja mis on ka suhteliselt tugevamad (üldjuhul külgsurvejõud 5 kN) ja mida on mugav kasutada (lingimehhanism, sisemine väändenupp, jne). Turvalukud on omakorda lukud, mis on ette nähtud turvalisuse tagamiseks, turvalukud võivad olla nii eraldi lukuna või siis kaksiklukuna, s.t. kombineeritult koos kasutuslukuga.

Kindlustusseltside poolt aktsepteeritavad turvalukud on need Eestis müügil olevad lukud, mis peavad vastu külgsurvejõule vähemalt 7 kN ja mille lukukeel peab olema terasest või terasplaatidest, mis raskendavad lukukeele saagimist.

Lukukeel peab omakorda lukust välja ulatuma vähemalt 20mm ning lukuvastus (mitte terasukse korral) peab olema tugev ja nn. ?karbiga?. Samuti peab turvalukk kindlustusseltside tingimuste kohaselt olema peab olema kaitstud lahtipuurimise eest s.t. luku korpusel peavad olema strateegilistes kohtades puurimiskaitsed või peab korpus olema vähemalt 1,5 mm paksusest terasest ning võtmepesal peavad olema puurimiskaitsed. Määratud on ka tingimused võtmepesadele, võtmepesal peab olema vähemalt 6 muuki ning see peab olema muukimiskindel s.t. sisaldama muukimisvastaseid elemente. Tappmuukvõtmepesal peab võtmekanal olema ebasümmeetriline s.t. ei tohi olla võimalik tõmmata läbi võtmekanali sirget liini ning erinevaid võtmevõimalusi peab olema vähemalt 100 000.

Võtmepesa ja selle kate peab olema väljastpoolt niisuguse kujuga, et sellest ei saaks tangide või muu sellisega kinni võtta ja võtmepesa või selle katet ära murda. Lukk peab kaitsema ka ruumist ukse kaudu väljumist s.t. ka seespoolt ei tohi lukku ilma võtmeta lahti saada, ka ei tohi väljaspoole ust jääda poldipäid.

Kuni selle aasta alguseni ei olnud üldiselt aktsepteeritud nõudeid turvalukkudele. Kuigi iga varakindlustuslepingu juurde kuulub tavaliselt ohutusnõuete lisa, on seltsiti lahendused olnud erinevad, ehkki ohutusnõuded oma sisult nii väga erinevad ei ole, sest nende eeskujud on kokku korjatud nn maailmapraktikast. Lukkudes (nagu ka muus ohutustehnikas) ja nende omadustes tegelikult seni eriti ei orienteerutud, see oligi põhjuseks, miks see dokument sündis.

Nõuded ise on soovituslikud, põhimõtteliselt on see siiski iga seltsi otsustada, mil moel ta neid rakendab. Võimalikud on mitmed variandid, kuid lepingu sõlmimise juures püütakse kliendiga eelkõige mõistlikku kokkulepet saavutada. Enne lepingu sõlmimist annab klient informatsiooni kindlustusobjekti kohta, varakindlustuses peab ta vastama ka turvanõudeid puudutavatele küsimustele. Ohutusmeetmete rakendamine/mitterakendamine võib avaldada mõju kindlustusmakse suurusele (mida kõrgem turvalisus, seda enam võib selts anda boonust). Võimalik on ka, et kliendilt nõutakse ühe või teise ohutusnõude täitmist ning ühtlasi eeldatakse heas usus, et klient järgib seda nõuet. Ohutusnõuete täitmata jätmine võib mõjutada hüvitamise poolt, kõne alla tulevad hüvitise vähendamine või karmimal juhul sootuks keeldumine. Sellisel juhul peab selts oma otsust muidugi põhjendama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing