Teisipäev 28. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Seltsid rahulolematud Alar Urmiga LKFi nõukogu eesotsas

Inno Tähismaa 20. september 2001, 00:00

Alar Urm omakorda ei välista, et ta fondi nõukogu juhi kohalt lahkub. ?Kui mind kritiseeritakse, siis pole võimatu, et panen ameti maha ja hakkan teisi kritiseerima,? ütles ta.

Urm ütles, et tema on nõukogus kõige rohkem tööd teinud. ?Olen kõige rohkem punnitanud,? ütles ta vastuseks küsimusele, kas ta on valmis tagasi maksma talle kui fondi nõukogu liikmele määratud töötasu 2500 krooni kuus. Urm on olnud fondi nõukogu liige viimased seitse aastat, neist viimased kuus on ta olnud fondi nõukogu esimees.

Urmi ründab karmilt kindlustusinspektsiooni endine juht Ellen Ridaste, kes peab 1. septembrist pensionipõlve Pärnumaal Kilingi-Nõmmel. Ridaste süüdistab Urmi selles, et ta ei teinud eraldi fondi seadust, mis jättis fondi endisele juhile Veljo Tinnile vabad käed tegutsemiseks. ?Tinn pole juriidilise haridusega ja ei tunnetanud ohtu,? lisas Ridaste. Ta tõi paralleeli Maapanga endise juhi Malle Eenmaaga, kes peab praegu samuti vastutust kandma kõigi panga töötajate tegevuse eest.

Ridaste väitel taandub fondi tegevuse uurimine tõenäoliselt sellele, et seadust ei olnud ja kedagi otseselt süüdistada ei saa. Ridaste väitel ei saanud fondi tegevust piisavalt uurida ka inspektsioon.

?Ega sa pole ministeeriumi kontrollija,? olevat öelnud Ridastele Urm, kes on samal ajal ka rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja. Ridaste väitel vastutab seaduse puudumisel ministeerium.

Urm pareeris süüdistuse väitega, et tagantjärele on kõik targad. Ta võtab omaks, et fondis sisekontroll ei toiminud. ?Aga asju ei toodud nõukokku,? lisas ta.

Kindlustusseltsid otseselt Urmile midagi süüks ei pane. Küll aga juhivad nad tähelepanu mitmele riigikontrolli ja kindlustusinspektsiooni aktile, kus on kirjeldatud fondi juhatuse ebaõnnestunud äritehinguid ja fondi nõukogu osa selle eest vastutamisel. Seejuures tegi riigikontroll möödunud aastal ettepaneku kutsuda Alar Urm Liikluskindlustuse Fondi nõukogust ennetähtaegselt tagasi. Sellele rahandusministeerium ei reageerinud.

Kindlustusseltside liidu juht Indrek Holst ütles, et seltside huvi on võtta fond üle koos korraliku auditiga, et saaks teada, mis asi tegelikult väärt on.

Urmi tagasikutsumist pole fondi nõukogus seni arutusel olnud . Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esindaja fondi nõukogus Jüri Kaver ütles, et ei näe ise üldse vajadust, miks riigi esindajad peaks fondi nõukogus olema.

Kaveri hinnangul tuleneb seltside ärevus sellest, et nad kardavad ühe seltsi pankrotti. Ta ei kinnitanud, kas see on Nordika.

Riigikogu Koonderakonna esindaja nõukogus Arvo Sirendi seevastu on arvamusel, et riigi huvid peavad olema nõukogus kaitstud. Tema seob probleeme fondis tegevjuhtkonna kehva tööga.

Nõukogu esimehe Alar Urmi sõnul on mitmed riigi poolt määratud nõukogu liikmed öelnud, et see on meeldiv lisateenistus.

Ebaõnnestunud tehingutega on fondile arvutatud kahju ligi 70 miljonit krooni. Sellest 40 miljonit läheb Tallinna Kaubamaja vastas asuva nn Rävala büroohoone ostu arvele, millega fond päästis 1998. aastal surmast Nordika Kindlustuse. 11,5 miljonit krooni kahju tuleb Nõmme tee 54 hoonestusõiguse ostmisest ja 12,8 miljonit Õismäe külje alla nn Pikaliiva elurajooni rajamisest.

Seltside hinnangul on fond pankrotieelses seisus, kuigi seda ei kinnita ei fondi auditeeritud äriseis ega pearaamatupidaja Heli Noorkõiv. Fondi omakapitali maht on üle 70 miljoni krooni, mille ulatuses varad ületavad kohustusi.

Kokku on varade maht ligi 200 miljonit krooni, sellest peaks jätkuma kohustuste katmiseks isegi kõige kehvema stsenaariumi puhul, kui bilansis toodud varade väärtust on 50 võrra üle hinnatud.

Fondi nõukogu liikme, rahandusministeeriumi kantsleri Aare Järvani sõnul on probleem selles, et seadusemuudatusega on seltsid alates 1. juunist vastutavad fondi tegevuse eest ja nüüd vaadatakse asja kui ülevõtmist. Sellega seoses said seltsidest fondi liikmed. Varem vastutas fondi hea käekäigu eest valitsus rahandusministeeriumi isikus.

Fondi asju on hakanud uurima kaitsepolitsei, mis algatas kuu aega tagasi Liikluskindlustuse Fondi endise juhi Veljo Tinni kohta kriminaalasja ametiseisundi kuritarvitamises. Tinn ise oma tegevuses midagi kuritegelikku ei näe.

Üleeile kinnitas Liikluskindlustuse Fondi nõukogu fondi juhatuse liikmeks senise juhatuse liikme Enno Lelumehe. Fondi juhatust hakkab 1. novembrist juhtima Mart Jesse, kes töötas varem Sampo Kindlustuses. Juhatuse esimeseks suuremaks ülesandeks saab praegu kahju tootvate kinnisvaraprojektide müük.

Vastavalt seadusele peab fond oma varad viima reeglitega vastavusse märtsi lõpuks 2002. aastal. Selle järgi ei tohi fondi reservidest üle 15 moodustada kinnisvara. Praegu moodustab 188 miljoni krooni suurustest reservidest kinnisvara ligi 90.

Liikluskindlustuse Fond on poolaasta seisuga 477 000 krooni ulatuses kahjumis, mis tuleneb reservide suurendamisest edasikindlustuse katteks. Möödunud aastal teenis fond 15,6 miljonit krooni kasumit.

Liikluskindlustuse Fondi nõukogus on 13 liiget. Kolm neist määrab rahandusministeerium, kolm riigikogu, üks on tarbijakaitse esindaja ja kuus on seltside esindajad. Praegu tegutseb 12 liiget, kuivõrd ministeerium pole veel ühte liiget määranud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing