Riia ? Baltimaade Pariis

Edith Kiilmaa 21. september 2001, 00:00

Kunagise Balti kubermangu pealinnaks ehitatud Riia mõjub oma dekoratiivse arhitektuuriga vägagi suurlinlikult. Tihti arvukate skulptuuridega ehitud luksuslikud ühiskondlikud hooned on vahel terve kvartali suurused ja enamasti laitmatult restaureeritud. Imposantsematest ehitistest torkavad linnapildis silma Läti rahvusooperi maja, börsihoone ja kirikud. Samuti pargid, mida ilmestavad lugematud ausambad ja Prantsuse moodsa kunsti muuseumi miniatuursed koopiad, klaasist kolmnurgad ning värviliste, valgustatud veejugadega purskkaevud.

Riia tuntuim monument on Vabadussammas, mille tipus seisab jõulise kehaehitusega naine, kolm tähte taeva poole sirutatud kätes ? mõned lõuapoolikud kutsuvad daami hellitlevalt kõikide konjakite emaks. Samba jalamil asetsevatele, päikesest kuumaksköetud kivitreppidele ja ümberkaudsele platsile armastavad suveõhtuti koguneda noored, et pilli mängida ja luuletusi lugeda.

Söögikohti on Riias palju ning toit maitseb ühtviisi hästi nii pisikeses ja odavas sööklas kui kallis restoranis. Kõigil turistidel tasuks kindlasti ära käia ka puhkekeskuses Lido, mis meenutab kujult hiiglaslikku, sopilist, täispalkidest ehitatud veskit. Läbi kolme korruse paiknevas söökla ja baaride kompleks on suurejoonelise kit?ilikkuse ülim näide.

Riias elab umbes 50 muulasi, ent rohkem on kuulda ikkagi läti keelt. Tänavapilt on huvitav, sest inimesed riietuvad idaeurooplaslikult julgelt ning kohati isegi väljakutsuvalt. Enamasti on vahe tegemine lätlaste ja muulaste vahel lihtne ? lätlased on pikemad ja sihvakamad ning justkui vaiksemad.

Kuigi lätlased erinevad eestlastest päris palju, võib märgata ka ühiseid jooni. Kumbagi rahvust pole temperamendiga üle külvatud ? morni olemisega kelnerid on sarnaselt Eestiga uimased ja tellitud café au lait?i asemel tuuakse lauale cappuccino. Samas keelduvad teenindajad kuuldes, et allakirjutanu on Eestist, solidaarsusest Balti riikidega ? nagu nad ise muiates väljenduvad ? jootrahast ja panevad tervituseks peale Terminaatori plaadi.

Seevastu liikluspolitseinikud lausa nõuavad altkäemaksu ? vähimagi rikkumise korral peetakse auto kinni ja ähvardatakse lubade äravõtmisega. Kusjuures peatatakse eranditult välismaa numbriga autosid. Õnneks on endisest idablokist pärit inimestel tallel oskus ?asju sättida?.

Autokultust, janu luksuse ja kaaskodanikest eristumise järele on Riias kõikjal tunda ? hinnalisi luksussõidukeid liigub linnas vähemalt niisama palju kui Tallinnas. Sümpaatses Riia vanalinnas kohtab tihti liiklusummikuid, mis tekkinud selle tõttu, et mõne lugupeetud inimese, pangajuhataja või allilma autoriteedi läbilaskmiseks on terve tänav autodele suletud ja jalakäijatelgi hoiavad läbi ülikonnariide punnitavate lihastega ihukaitsjad hundiliku valvsusega silma peal. Autosid ka varastatakse sageli, mistõttu kõik, nii omad kui võõrad, hoiavad liiklusvahendeid kallites tasulistes parklates. Küsimuse peale, kas autot ei võiks platsi kõrvale tänavale jätta, naerab parkla valvur nii, et tema kuldhambad päikese käes vastu säravad ja lisab kurikavalalt: jätke, kui julgete, aga pole sugugi kindel, et see hommikul samas kohas on.

Muidu ääretult mõnusa atmosfääriga Riias ongi ainsaks häirivaks asjaoluks, nagu ka teistes endistes sotsialismimaades, usaldamatus. Kui juhtud kaubamajas liiga kauaks ühe riiuli juurde seisma jääma, adud oma kuklas kohe jõmmis olemisega turvamehe hingeõhku. Hotellist lahkudes hüüab portjee sulle kahtlustavalt üle fuajee järele nii, et kõik inimesed uudishimulikult pead pööravad, kas arve ikka on makstud.

Kuigi elanikke on Riias vaid 800 000, jääb koos turistidega mulje, et viibid mitme miljoni elanikuga linnas. Õhtuti on kõik pargipingid hõivatud ja inimesi tulvab nii tänavatel kui välikohvikutes.

Suviti on palju tänavamuusikuid ja nende tase on väga erinev, ulatudes peatänava ääres oskamatult lõõtspilli kääksutavast pundunud joodikust frakki rõivastunud professionaalsete muusikuteni, kes kleepuvniiskes suveöös hingestatult Beethoveni ?Kuupaiste sonaati? esitavad.

Riia muudab eriliselt veetlevaks suurlinna hõng, mis mujal Balti riikide pealinnades täielikult puudub. Ilmselt oskas seda hinnata juba Kristjan Jaak Peterson, kes ei pidanud paljuks koguni jala Tartu ja Riia vahet käia.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:11
Otsi:

Ava täpsem otsing