Väekunstid toovad sisemise rahu

Mari Sarv 21. september 2001, 00:00

Pea kõikide idamaiste võitluskunstide põhieesmärk on üks: ennast või kedagi lähedast kaitsta. Viisid, kuidas seda teha, võivad kardinaalselt erineda. Erinevaid koolkondi võib ühel alal samuti olla sadu, sest pika ajaloo jooksul on võitluskunsti õpetajad ja meistrid erinevaid radu läinud, igaüks midagi omalt poolt lisanud ning ala ehk ümbergi nimetanud.

Võitluskunstid jagatakse laias laastus kaheks: sisemised ? need, mis pigem ?kuulavad? ja tunnetavad, mis vastane teeb; ning välimised ? need, mis pigem lähtuvad enda füüsilisest jõust, vastavad jõule jõuga. Võitlust ei alusta kumbki koolkond, mõlemad ootavad vastaselt impulssi ja vaid vastavad sellele. Kui kaks sarnase mõtteviisiga võitluskunsti harrastajat satuvad kokku, võib juhtuda nii, et võitlus jääb ära ? mõlemad partnerid ootavad, et teine alustaks. Ja jäävadki ootama.

Võitlusviisi lõi nunn Ng Mui. Öeldakse, et naise mõtlemine erineb mehe omast 180 kraadi. Sama erinev on teistest see naise loodud võitlusviis: kui muud blokeerivad vastase lööke, siis wing tsun (WT) lööb kohe vastu ? parim kaitse on rünnak! Kui teistel on keharaskus esimesel jalal, siis WTs tagumisel (lüüa saab kohe, pole vaja aega raisata keharaskuse tagumisele jalale viimisele). Erinevalt teistest võitlusviisidest eelistab WT võidelda lähedal ? rusika-, põlve- ja küünarnukidistantsil. Võib öelda, et WT algab seal, kus enamik võitluskunste lõpeb.

WT on ka ainus võitluskunst, mis suhtub sallivalt kubemesse löömisse. Enamasti ei peeta seda eetiliseks, kuid pimedal tänaval enesekaitseolukorras ongi vähe eetilist ? alustades kallaletungist kui sellisest. WT eeldab, et ründaja on suurem ja tugevam, mis teeb mõttetuks vastasele jõuga lähenemise. Wing tsun?i stiilinäiteid näeb näiteks Bruce Lee ja Jackie Chani filmides.

WT õpetab võitlema loomulikult ja praktiliselt, ilma piirangute või skeemideta. ?WT ei ole tehnikate arsenal, vaid idee, mida saab rakendada igas olukorras,? lubab ala tutvustus Riveta spordiklubi koduleheküljel. Kuna WT ei kasuta kindlaid võtteid, vaid tehnika sõltub vastasest, sobib ta enesekaitseks igas olukorras. Teised võitlusviisid õpetavad võitlema sama tehnikat valdava vastase vastu, nt kick-box kick-box?i-võtete vastu jne, kuid tänaval ei pruugi sellest kasu olla, kui just ründaja judovõtteid ei kasuta. WT üks põhirelvi on vastane löökiderahe alla matta ? meistrid teevad sekundis 12 lööki ? ning sellele pole efektiivset vasturelva, samas mõjub see pea igasugusele rünnakule ja võttele surmavalt.

Wing tsun?i saab õppida:

  • Riveta spordiklubi, http://www.riveta.ee . Tallinn, Pärnu mnt 41, tel (0) 644 1976, 050 93 111 (treeninggrupid Tallinnas, Raplas, Pärnus)
  • Dmitri Statsevits, tel 056 468 067, treeninggrupid Narvas ja Kohtla-Järvel

Jooga on üks vanemaid keha, hinge ja vaimu harmooniat taotlevaid süsteeme. Selle Indiast alguse saanud kehatunnetamise õpetuse kaudu avaneb inimese individuaalsus läbi puhta teadvuse ja jõuab välja jumala tunnetamiseni. Jooga ise ei ole religioon, üksnes aitab seda paremini tunnetada.

Joogas õpetatavad asendid ning hingamistehnika aitavad tundma õppida oma keha, mis on aluseks vaimseks distsipliiniks ja kontsentratsiooniks. Jooga aitab aktiveerida eluenergiat, korrastada mõtlemist, teadvustada stressi põhjusi ning teadlikult lõõgastuda, õppida juhtima oma hingamist.

Joogas on kõik harjutused tasakaalus: mida tehakse ühe kehapoolega, tehakse kindlasti ka teisega, et balansist mitte välja minna. Iga uus harjutus ja asend tasakaalustab eelmist. Läbi taolise füüsilise tasakaalu tuleb ka vaimne. Joogal on puhastav ning raviv toime, see annab raudse tervise, nii füüsilise kui hingelise. Joogalgi on palju alaliike: osa staatilised, teised dünaamilised.

Jooga pole pelgalt harjutuste kompleks või mõtlemise treening, see on ka mõtlemise ja elamise viis, saavutatakse side meele ja keha vahel ning ühtsus tunnete ja intellekti vahel. Jooga teeb selgroogu elastsemaks, parandab rühti ja koordinatsiooni

Erinevaid joogaliike saab õppida:

Tõlkida võiks seda Yini ja Yangi võitlusviisina. Taiji idee on Yini-Yangi tasakaaluteooria: jõu andmine võrdselt jõu võtmisega, sisemine rahu ja tasakaal, oma energia ja keha kontrollimine. Vanas Hiinas õpetati taiji?d sõjaväelastele ja ülikute ihukaitsjatele. Taiji on sisemine võitluskunst, mis ?kuulab? ja tunnetab partneri tegevust ning lähtub sellest, mitte ei tegutse ise.

Taiji on ajalooliselt kaheks suureks vooluks jagunenud: nn originaali oldi sunnitud varjama võõraste silmade eest ning neile võõrastele õpetati taiji nime all alternatiivset kunsti. Originaalvõitlusviisi hoiti hoolega salajas ning pärandati edasi vaid üht liini pidi nelja põlvkonna vältel.

Taiji treeninguile minejail peab olema palju kannatust ja püsivust, sest nagu ikka, ei paista tulemused üleöö. Piisava treenimise järel hakkab inimene oma sisemise energia liikumisi valdama, leiab sisemise rahu, kontrollib paremini oma keha, tal on parem tervis ja pikem iga. Peidetult on taijis ka praktilised enesekaitseaspektid.

Tallinnas Riveta spordiklubis saab õppida yang jia michuan?i (eesti keeli Yangi perekonna varjatud võitlusviisi) ehk sedasama originaalstiili, mida kaua aega saladuses hoiti.

Taiji?d saab õppida:

Judo looja Jigaro Kano oli veendunud, et toore jõu vastu saab meisterlikkus. Kano võttis jiu-jitsu?st, veel teisest ja kolmandast võitlusviisist parimad võtted ja tõi need uude alasse kokku, lisaks kukkumistehnikad. Judo, tõlkes ?pehme tee?, oli sündinud, deviisiks ?maksimaalne efektiivsus ja rahulolu? ? seda nii enese kui teiste isiksuste kujundamisel. Judo pidi olema inimese hingeline kasvatamine füüsilise kasvatuse kaudu. Judot võis aga käsitleda ka kui iseseisvat jiu-jitsu kooli, sest Kano ei loonud ju midagi uut ? ta vaid koondas parima olemasolevast.

Judo oli Kano jaoks võitlusala, kus sai võidelda vastast vigastamata. Judo arendab harmooniliselt vastupidavust, jõudu, kiirust, painduvust aga ka tasakaalu. Üheks eesmärgiks on, et vaim valitseks võimalikult hästi treenitud keha. Judos on lugematu arv erinevaid tehnikaid, millest iga harrastaja leiab kindlasti enda jaoks parima.

Judot saab õppida:

Aikido on üks vaimsemaid võitluskunste. Selle nimi tähendab eesti keeles ?harmooniline jõu tee? (ai ? kooskõla, harmoonia; ki ? energia, mõte, loodusjõud; do ? tee, kulg). Aikido keskendub mitte löökidele-hoopidele, vaid vastase energia kontrollimisele, selle tagasisuunamisele või vastase eemaleheitmisele. Suur rõhk on liikumisel ja dünaamikal.

Aikido looja Morihei Ueshiba kavatses sulatada oma võitluskunsti eetiliste, sotsiaalsete ja järjestatud ideaalide kogumikku. Aikido peaks kasvatama-treenima mitte ainult füüsiliselt, vaid kosutama ja parendama ka hinge.

Aikidos on oluline kontakt vastasega, ala kasutab vastase jõudu tema enese vastu, püüab teda tasakaalust välja ajada. Mängib vastase raskuskeskmega, et vastane hakkaks liikuma. Sedasama liikumist kasutatakse ära, suunatakse endale sobivalt.

Üks tuntumaid aikidokaid on Steven Seagal, tema filmides võib näha selle võitlusviisi agressiivsemat poolt. See, kui karm aikido on, sõltub hetkevajadusest: kas vaenlane on vaja eemale ajada, on tarvis talle haiget teha või luid murda. Üldjuhul näidatakse inimestele ala tutvustamisel ?ilusat? aikidot, ei näidata jalalööke, vaid haardeid. Jalalööke alguses isegi ei õpetata ? see on aikido idee järgi suletud informatsioon, mida saavad õppida vaid need, kes juba baaskooli läbinud ja jalalöökideks ?valmis?.

Aikidotreening annab oskuse kukkuda ja veereda, algtehnikad haareteks. Hiljem hakatakse tabama ja kontrollima oma sisemist jõudu ja energiat. Teekond enesevalitsemise ja efektiivse aikidoni on suhteliselt pikk, kuid tähtsam kui tulemus on tegevus, treening ja õppimine. Enesekaitseoskus tuleb sellega kaasa.

Aikidot saab õppida:

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:11
Otsi:

Ava täpsem otsing