Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vaese riigi küllusesarv

21. september 2001, 00:00

Paljude kõrgtehnoloogiafirmade juhid (Bill Gates jt) on öelnud, et infotehnoloogia ei ole kunagi arenguriikide jaoks sama kasulik kui näiteks toit, ravimid või koolid. Mõnes mõttes on neil õigus: arvutiviiruse tõrjeprogramm vaktsiini ei asenda. Siiski jätab Gates kahe silma vahele põhilised valdkonnad, milles IT võib arenguriikidele kasu tuua.

Esiteks, infotehnoloogia on kasulik majandusele endale. Kuidas saavad miljonid autonoomselt tegutsevad tarbijad teavitada tootjaid tegelikust nõudlusest, et viimased ei toodaks liiga palju kelli ja liiga vähe leiba? Teavitamine toimub turu-, eriti hinnainfo kaudu.

Kui turumajanduses ületab kanamunade nõudlus nende pakkumist kasvab kohe ka munade hind. Munatootjad näevad kasumiteenimise võimalust ja toodangu suurendamiseks hakkavad kasvatama rohkem kanu. Inimesed vajavad rohkem mune ja nagu võluväel kasvab munade pakkumine. Lisaks sellele teenivad tootjad suuremat tulu ja tarbijate valikuvõimalus suureneb. Ükskõik kas tegemist on Wall Streeti või Lääne-Aafrikaga ? informatsioon tõhustab tööd.

Kahjuks ei ole vaeste riikide majandus efektiivne. Sageli ei ole neil isegi elementaarseid kommunikatsioonivahendeid, et edastada informatsiooni ja toetada majanduse arengut. Siin tulebki appi infotehnoloogia. Arenguriikides töötab enamik täiskasvanuid põllumajanduses või töölistena. Farmerite peamine huvi on müüa mune võimalikult kallilt, kuid selleks peaksid nad teadma munade hinda mitte ainult kohapeal, vaid ka teistel turgudel, näiteks linnas.

Ilma infotehnoloogiata teavad tootjad tavaliselt ainult kohalikku hinda. Tulemuseks on see, et tootja kaotab lisatulu teenimise võimaluse ja tarbija maksab toote õiglasest hinnast rohkem.

Viibides hiljuti Bangladeshis, nägime põllumehi, kes helistasid oma mobiiltelefonidega naaberküladesse, et otsustada, kuhu oma toodangut müüa. Iga kõne maksis 20 USA senti, aga kõige kõrgema ostuhinna väljaselgitamine andis neile 50 suurema tulu. Müües mune just seal, kus pakuti kõige kõrgemat hinda, rahuldasid nad nõudlust ja tagasid õiglase hinna. See on turujõudude ja kõrgtehnoloogia koostöö parim näide. Külades on pikaajaline töösuhe üsna harv nähtus ja töölised kogunevad hommikuti küla keskusesse, kuhu tulevad töötajaid otsima ka tööandjad. Sageli raiskavad nad tööd oodates terveid tunde, samas kui naaberkülas on sellel päeval töökätest puudus.

Sealtsamast Bangladeshist pärineb veel üks näide. Aitasime ühel Lääne telekommunikatsioonifirmal paigaldada külasse telefoni. Seda kogunes vaatama suur hulk täies tööjõus inimesi. Kui küsisime, miks nad ei tööta, vastati, et sellel päeval oli külas pakkuda vähe tööd. Peale töö lõpetamist helistasime selle telekommunikatsioonifirma inimestele, kes töötasid lähikülades. Mõne minutiga leidsime töö kolmele töömehele. Arvutivõrgud võimaldaks veelgi efektiivsemalt kohandada nõudlust pakkumisega, vähendades tööotsimisele kuluvat aega ja võimaldades korraga otsida tööd ja võrrelda pakkumisi.

Märkimisväärne on ka infotehnoloogiast saadav üldisem kasu. Kujutage ette, millist mõju avaldaks kaugel asuvate külade ühendamine kaasaegsete sidevahenditega nende 3 miljardi inimese sissetulekutele, kes praegu saavad kulutada vähem kui kaks dollarit päevas. Ainuke vaesuse likvideerimise praktiline võimalus on tõsta vaeste sissetulekut. IT on selleks hädavajalik abimees. Loomulikult vajavad arenguriigid palju rohkemat kui turumajandust. Eelkõige on vaja investeerida tervishoidu ja haridusse. Nii saab infotehnoloogia abil teavitada inimesi epideemia puhkemisest või levikust, mis on sageli odavam kui hilisem ravi. Infotehnoloogia võimaldab edastada sellist teavet kiiresti ja väikeste kuludega. Kui ühendada reaalajas omavahel eri raviasutused saaks tõsta ravi tõhusust, rakendada kaugdiagnostikat ja edastada ravijuhiseid seal, kus arste on vähe.

Sama kasulikke rakendusi pakub haridussektor, nagu näiteks juurdepääsu raamatukogudele, õpikutele ja koolitusele seal, kus selliseid ressursse on vähevõitu, rääkimata haldussüsteemi tõhustamisest ja elanike sotsiaalsest aktiviseerimisest. IT on nagu küllusesarv, mis ei saa kunagi tühjaks. Kui infrastruktuur on paigas, saab infosüsteeme kasutada kõige erinevamal otstarbel ja väikeste lisakuludega.

Nüüdisaegne kommunikatsioonitehnoloogia on järsult vähendanud tehnoloogia maksumust ja teinud selle kättesaadavaks igaühele. Nüüd, kus tehnoloogia areng on piisavalt kiire, on aeg hakata mõtlema sõna ?infotehnoloogia? esimesele poolele ehk infole.

© Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing