Väiketaludel on Eestis endiselt perspektiivi

21. september 2001, 00:00

Kadriorgu pürgijate vaated meie jõukuse kohta on avarad. Kui Peeter Tulviste loeb meid enneolematult jõukaiks, siis Arnold Rüütel leiab, et 62 elanikest kuuluvad ÜRO hinnangute järgi vaeste hulka. Rahva esindajaile jääb valida, kas eelistada presidendina idealisti, kes tühjenenud külas ei näe mingit probleemi. Või eelistada realisti, keda ajab ärevaks maarahva raske olukord. Paraku ei oska ka Rüütel konkreetset lahendust pakkuda.

Millegipärast me ei taha ajaloost midagi õppida. Lahendus võsastunud põldude, tühjeneva küla ja väljasureva rahva probleemile hüüti välja juba 1992. aastal, kui presidendikandidaat Lennart Meri teledebatil kuulutas, et tema pooldab väiketalulikku tootmist. Nii nagu see on Madalmaades. Kas Meri eksis oma valikus? Miks praegused kandideerijad ei jaga tema optimismi?

Põhjus on lihtne ? liialt oleme läbi imbunud bol?evistlikust ideoloogiast, mille järgi väiketalunik on igand, mida ei tasuvat taga nutta. Selliselt mõeldes me ei märkagi, et põllumajanduslik suurtootmine on olnud hauakaevajaks rahvastele igas formatsioonis.

Punaparunlik ideoloogia eitab, et väiketootmise taastamine põllumajanduses tähistab progressi ja viitab rahva elujõule. Nii esines süüdistusega poliitikute aadressil Janno Reiljan. Ühes raadio põllumajandussaates väitis ta, et just poliitikud on süüdi suurmajandite laostamises. Lugupeetud majandusprofessor unustas aga ühe pisiasja ? tema kui teadlane ei suutnud ise poliitikutele selgeks teha suurmajandite eeliseid väiketaludega võrreldes. Seega peaks ta toimunus süüdistama kõigepealt iseennast.

Kaks maareformi on üritused, mille üle peaks uhkust tundma iga eestlane. Ühe teostasid oma vere hinnaga meie isad ja vanaisad. Teise teostasime ise. Mõlemad on olnud ühe väikerahva vitaalsuse parimaks näiteks. Toetudes mõistusele panna vastu ajastu tendentsile, milleks on tootja lahutamine tootmisvahendist, eraomandi kui väiketootmise aluse likvideerimine ja selle asendamine kapitalistliku suuromandiga.

Skeptikud võivad nüüd küsida või väita, et Lennart Meri lootused väiketalule on muutunud petlikeks. Põllumajanduse allakäik jätkub. Sellised väited on liialdus. Meri vaade väiketootmisele oli oma ajast liialt ees, et väiketalu potentsiaal oleks saanud selle 8 aastaga realiseeruda. Rahva hirmutamine tollikolliga on aga nüüdseks läbi ja selle selgroo murdsid ikkagi vaid üksnes väiketalunikud, kes suutsid 10 aastat toota otra hinnaga 90 senti/kg ja piima 1,50 kr/kg.

10 aastat kestnud odrasõja võitsid väiketalunikud, kui möödunud sügisel odra hind tõusis 100. Teravilja suurtootjad olid selleks ajaks jõudnud pankrotistuda või spetsialiseeruda ise piima- ja seaparunitena talumehe odava söödavilja kokkuostule. Põllumehed saavad nüüd oma toodangu eest kaks korda rohkem (ÄP, 06.09).Vabaturumajandus on asendumas turumajandusega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing