Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arnold Rüütel: toetan ettevõtjaid

Sirje Niitra 24. september 2001, 00:00

Täiesti kindlasti. Usun, et see on poliitiliste jõudude kokkuleppe küsimus ja minu osa on siin väike, kuid ma soovin tõesti, et majandus hakkaks arenema ka riigi kaugemates piirkondades ja inimesed ei lahkuks sealt, jättes olemasolevad põhivarad kasutult seisma. Esimene samm selleks oleks arendada ja tugevdada infrastruktuuri maal, mis loomulikult eeldab vahendite olemaolu. Vahendeid meil muidugi kohe vajalikul hulgal anda ei ole. Kuid on vaja saavutada põhimõtteline seisukoht, et me taotleme seda eesmärki. Siis hakkab sinna tulema meie oma kapital, nii palju kui seda on, ja seejärel ka väliskapital.

Kas on võimalikud ka mingid maksusoodustused, mis seda kapitali liikumist ääremaadele toetaksid?
See pole minu väljamõeldud asi. Eesti taasiseseisvumise algperioodil jooksis see ka meie seadustest läbi, kuid siis loobuti. Eesmärk oleks, et investeeringud hakkaksid julgemini liikuma ka maapiirkondadesse. Mõtlen siin nii oma- kui väliskapitali. Ka see on eri poliitiliste jõudude diskussiooni objekt. Muide, selliseid meetodeid on mujal maailmas rakendatud, näiteks Skandinaaviamaades.

Teil on ka oma seisukoht maa müügi suhtes välismaalastele.
Jah, selge on see, et maa hind meil ja mujal Euroopas, aga ka näiteks Soomes, erineb mitte kordades, vaid ehk koguni kümnetes kordades. Seetõttu on välismaalastel praegu väga soodus osta Eestis maad ja seda eriti sellistes kohtades, kus selle hind lähemal ajal ilma kahtluseta tõuseb. Mõtlen siin metsamaad, viljakat põllumaad ja maad looduslikult kaunites kohtades. Asume suhteliselt soodsas kliimavööndis ja see võib välismaal tõsist huvi pakkuda. Kinnitust sellest võib leida Saaremaalt, kus on väga palju kinnistuid rannikuäärsetel aladel soomlastele ja rootslastele müüdud. Samas on Ida-Virumaal omandanud suure hulga kinnistuid Venemaa kodanikud. Mul ei ole selle vastu mitte midagi, kui keegi, kes soovib integreeruda Eesti ühiskonda, siin maad ostab. Küsimus pole üksikisikus, kuid kui sellest kujuneb tõsine protsess, võib see probleemiks osutuda. Ja sellise tõsise protsessi tunnused on täna Eestis juba olemas.

Mis siis peaks tegema?
Usun, et see on jällegi poliitiline küsimus ja president ei saa siin ei keelata ega käskida. Seadused tuleb kohandada selliselt, et see ei võtaks tõsise protsessi ilmet. Ei tohi juhtuda nii, et maainimene, kel on kodu koos maa või metsaga sellises kaunis kohas, ei suuda enam oma ea ja majandusliku olukorra tõttu seda kasutada.

Kuidas suhtute Euroopa Liitu minekusse?
Ma ei ütle, et me ei peaks sinna minema. Nii ma ei mõtle, kuid usun, et siin on võimalik saavutada kokkuleppeid. Nõuda selliseid asju, mis viivad meie ühiskonna ja inimesed erakordselt keerulisse olukorda, pole ju ka õige.

Teie eelkäija võttis kõval häälel sõna Narva elektrijaamade erastamise suhtes. Mida arvate sellest teie?
Ma ei ole praegu veel valmis vastama, mida tuleks kohe ette võtta. Valimiskampaania programm oli nii tihe, et ma pole veel jõudnud nende dokumentidega tutvuda, mis riigikogu liikmeile avalikustati. Põhimõtteliselt olen aga olnud olnud elektrijaamade erastamise vastu selle protsessi algusest peale.

Leian, et see argument, et meil endil pole selleks vahendeid, ei vasta tõele. Me ei ole oma võimalikku laenuressurssi täies mahus kasutanud. Elektrijaamad on selle sõna kõige otsesemas mõttes strateegiline ettevõte ja mina leian, et strateegilisi ettevõtteid ei tohiks maha müüa. Elektrienergial on suur osakaal kõigi hindade kujunemises, rääkimata sotsiaalsetest tagajärgedest.

Põhjamaades pole nii jõulist erastamisprotsessi, nagu meie seda esialgselt kavandasime, kunagi läbi viidud. Rahva survel on nüüd meil siiski veidi taandutud, kuid siiski mitte sel määral, nagu oleks pidanud. See etapp, mis nüüd läbitud, on nii kaugele läinud, et peatamisest ei saa siiski enam rääkida.

On teada, et talunikud rõõmustasid teie valimisvõidu üle, sest olete nende huvide eest kogu aeg seisnud, aga suur osa linnadesse koondunud noortest ja edukatest ettevõtjatest on üsna murelikud. Mida neile lohutuseks ütleksite?
Täiesti kindlasti olen mina ettevõtjatesõbralik president, sest riik ega ühiskond ei saa areneda, kui me ei loo uusi väärtusi. On ju ettevõtjad need, kes loovad keskkonna uute väärtuste loomiseks. Ärgu sellest keegi solvugu, kuid ma toetan täiesti kindlalt just Eesti ettevõtjaid ja oma rahvuskapitali arenemist.

Kas võtate endale presidendina ka majandusnõuniku?
Ilma mingi kahtluseta. Isiku suhtes pole veel otsustanud, kuid mul on kontakte paljude tõsiteadlastega erinevatelt elualadelt.

President Lennart Meri kuulas sageli oma akadeemilise nõukogu arvamust. Kas see institutsioon säilib ka teie ajal?
Täiesti kindlasti. Seal on väga tõsiseid teadlasi ja ma usun, et nad on nõus jätkama, kuid tõenäoliselt kaasan ma sinna veel teisigi inimesi.

Noored vihased mehed on juba jõudnud väita, et Rüütel ei oska endale meeskonda valida ja näinud siin suurt ohtu. Kuidas sellega on?
Selles väites võib olla nii mittearusaamist kui ka pahatahtlikkust. Pole mingit kahtlust, et toetun erinevate elualade väga kvalifitseeritud inimestele. Minu lähikonnas pole kunagi olnud inimesi, kes on ühekülgsed ja taotlevad mingeid kõrvalisi, rahvuslike huvidega vastuolus olevaid eesmärke. Kartuseks pole absoluutselt põhjust.

Kas olete jõudnud ka valimiskampaania möllust pisut puhata?
Praegu olen küll olnud avalikkusele kogu see aeg kättesaadav. Kahe kõne vahet on ehk kõige rohkem 10?15 sekundit ja kui ma ise ei jõua telefoni võtta, sest räägin parasjagu teisega, siis aitavad lapselapsed.

___________________________________________

Tere tulemast, seltsimees Eesti Vabariigi president!

President Arnold Rüütel

Arnold Rüütli võidu maik

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:53
Otsi:

Ava täpsem otsing