Euribor on sel aastal langenud 25 protsenti

Kaja Koovit 24. september 2001, 00:00

Kommertspankade pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor langes reedel 3,594 protsendi tasemele. Ühendriikide terrorirünnaku järel on Euribor teinud läbi ligi 13protsendilise languse.

?Intress on laenuklientidele vaikselt langenud ja teeb seda ka edaspidi,? lausus Ühispanga treasury direktor Aune Aru.

?Tõenäoliselt aasta, võib-olla ka kaks, on laenuklientidel ?anss, et nende intressi ujuvosa langeb, või vähemalt jääb praegusele tasemele,? ütles Hansapanga intressitoode kauplemise osakonna juhataja Allan Marnot. ?See ei soodusta aga mingil juhul lõppintressis sisalduva riskimarginaali alanemist,? lisas ta.

Kevadel ootasid intressiturud sügiseks kuue kuu Euribori langust 4 protsendi tasemele, augustiks olid need ootused aga lükkunud järgmisse kevadesse.

Aune Aru möönis, et veel paar nädalat tagasi oleks ta arvanud, et praegusele tasemele võiks Euribor jõuda poole aasta pärast.

Nüüd on olukord muutunud ning jätkuva intressilangetamise teed on läinud nii legendaarse Alan Greenspani juhitav Ühendriikide keskpank Fed, kui Wim Duisenbergi juhitav Euroopa Keskpank. Fed langetas nädal tagasi enne USA aktsiaturgude avanemist baasintressi 50 baaspunkti võrra 3 protsendi tasemele ning Euroopa Keskpank samuti 50 baaspunkti võrra 3,75 protsendini.

Kui eelmise esmaspäeva mõlema mõjukama keskpanga üheaegne intressimäärade langetamine oli turgudele mõnevõrra ootamatu, siis nüüd oodatakse Ühendriikide keskpangalt järjekordset, seekord siis tänavu juba üheksandat intressimäärade langetamist 2. oktoobril toimuval korralisel vabaturukomitee istungil.

Turu ootusi toetab Alan Greenspani neljapäevane sõnavõtt senati panganduskomitees, kus ta kinnitas, et Ühendriikide vastu suunatud terroriakti negatiivne mõju riigi majandusele lähitulevikus on vältimatu ning maailma suurima majanduse pikemaajalised väljavaatedki on ebakindlad.

Marnoti sõnul on Fed valmis jõuliselt tegutsema ja langetama baasintressi 2 protsendini, mis tähendaks, et reaalintress muutuks negatiivseks. Seda ei ole Greenspani tegutsemise ajal veel juhtunud.

Ühendriikide keskpank on püüdnud turule likviidust lisada, kompenseerimaks ebasoodsaid muutusi kapitalikontol. Samal ajal on raha väljavool Ühendriikidest toetanud Euroopat.

Turgude ootuste kohaselt peaks Fedi intressialandamist järgima ka Euroopa Keskpank.

Marnoti sõnul ei lase Euroopa Keskpank intressivahet Ühendriikidega suuremaks venida ja püüab igati toetada raha liikumist Euroopasse. Samas ei kiirusta Euroopa Keskpank intresside langetamisega liialt ning võtab Marnoti sõnul sammu ette vaid siis, kui on veendunud, et Fedi samm on pikaajaline.

?Poole aasta jooksul langetatakse intressimäärasid tõenäoliselt veel 50 baaspunkti võrra,? lausus Aune Aru.

Aru lisas, et 25baaspunktine intresside langetamine leiab aset veel sel aastal ning ülejäänud 25 baaspunkti võrra kärbitakse intresse järgmise aasta alguses.

Aru sõnul peaks agressiivne intressimäärade langetamine sellega ka läbi saama.

Kui praegu on intressimäärad Ühendriikides madalamad kui Euroopas, siis pikas perspektiivis võiksid USA intressimäärad olla Marnoti sõnul siiski kõrgemad. ?See on aga alles 5?10 aasta küsimus,? lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:53
Otsi:

Ava täpsem otsing