Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Isiklikud servituudid reguleerivad kinnistu kasutamist
Erand on üleantav kasutusõigus, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis (näiteks veetrass).
Isiklik kasutusõigus annab õigustatud isikule õiguse kinnisasja teatud kokkulepitud viisil kasutada või teostada kinnisasja suhtes mingit õigust ning selles osas peab kinnisasja omanik kinnisasja kasutamisest hoiduma. Erinevus kasutusvaldusest seisneb selles, et kui kasutusvalduse puhul on õigustatud isikul voli asja igat moodi kasutada, kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis isikliku kasutusõiguse puhul saab seda teha vaid kokkulepitud viisil. Viljade omandamise õigust isiklik kasutusõigus ei anna.
Isiklik kasutusõigus seatakse sageli siis, kui kinnisasja omanik (tavaliselt vanem inimene) soovib elada elu lõpuni kinnistul asuvas elamus, kuid samas on kogu kinnistu hooldamine talle koormav ja kulukas. Tal on võimalik seada enda kasuks isiklik kasutusõigus, mille sisuks on õigus elada kinnisasjal asuvas elamus, ja kinnistu võõrandada. Tema kinnistusraamatusse kantud õigus elada elamus jääb kehtima ka juhul, kui isik, kellele ta kinnisasja võõrandas, selle omakorda näiteks edasi müüb. Isikliku kasutusõiguse seadmine on põhjendatud ka juhul, kui ühel isikul on vaja läbi teise isiku kinnisasja juhtida vett, elektrit, gaasi vmt. Sellisel juhul tuleks seada isiklik kasutusõigus, mis annab isikule õiguse omada võõral kinnisasjal kokku lepitud alal teatud tehnorajatist, juhtida läbi tehnorajatise vett, elektrit vmt ja teostada selle teenindamiseks vajalikke töid.
Kasutusvaldus on võrreldes isikliku kasutusõigusega tunduvalt ulatuslikum õigus. Kasutusvaldajal on õigus tarbida asja igasuguseid kasulikke omadusi (näiteks kasutada kinnisasja elamiseks, maatulunduslikuks tegevuseks, kariloomade pidamiseks) ning omandada kogu asjast saadav kasu. Kasutusvaldaja õigused asja suhtes erinevad omaniku õigustest selle poolest, et kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset võõrandada, ümber kujundada, oluliselt muuta ega üldjuhul ka koormata kolmandate isikute õigustega. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (näiteks metsaraie). Kasutusvaldaja viljade saamise õigust piirata ei saa.
Kasutusvalduse seadmine on põhjendatud eelkõige pärimis- ja perekonnasuhetes. Näiteks võib isik pärandada kinnistu oma lastele, kuid abikaasale määrab kasutusvalduse, mis annab viimasele õiguse kasutada kinnistut surmani ja omandada selle vilju.
Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus kinnisasjale tekivad notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvaldus vallasasjale tekib asja üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega.
Autor: Kaata Kartau