Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaasomandi õige majandamine aitab raha säästa

    Seaduste uuendamine tekitab sageli ärevust, sest reeglina annab seaduste tekst ainult raamid mingi küsimuse reguleerimiseks aga küsimuse enda sisuline lahendus taandub seaduse rakendustele. Ehitustegevust korrastav ehitusseadus tekitas suurt vastukaja eelkõige seetõttu, et paljudel ehitiste omanikel tekkis kohustus mingeid reegleid täita. Vähem probleeme on korteriomanditeks jagatud elamute majandamist reguleeriva korteriomandiseadusega, mis jõustus selle aasta 1. juulil. Ka see seadus paneb kinnisvara kaasomanike õlule rea kohustusi. Oluliseim neist on kohustus ühiselt korraldada kaasomandi majandamine. Selle nõude täitmiseks on kolm alternatiivset võimalust :
    ühise tegutsemise lepingu sõlmimine (ENSV tsiviilkoodeks);korteriomanike ühisuse loomine (korteriomandiseadus);korteriühistu asutamine (korteriühistuseadus) või muu (mittetulundus- või äriühing) juriidiline isik.
    Ühise tegutsemise leping on praeguste seadustega kõige vähem reguleeritud. Selline leping eeldab, et omanikud ühiselt otsustavad kaasomandiga seotud küsimusi. See variant sobib väikese (alla 10) omanike arvuga elamus. Suurema omanike arvu korral on raske saada otsuste vastuvõtmiseks kõiki kaasomanikke korraga kokku. Erastatud korterite majandamise senist süsteemi võib pidada kaasomanike ühiseks tegutsemiseks, sest korteri erastamisel nõustus igaüks neist ?vabatahtlikult? sõlmima kohustatud subjektiga varahoolduse lepingu. See leping aga ei reguleeri kohustatud subjekti kohustusi vara hooldamisel.
    Korteriomanike ühisus eeldab kaasomanike enamuse tahtel tehtud otsuseid ja on lähtuvalt korteriomandiseadusest kõige eelistatum kaasomandi majandamise kord. Kaasomanikud valivad isiku ? vara valitseja, keda volitatakse korraldama kaasomandi ühist majandamist. Seadus ei täpsusta, kas valitseja on juriidiline või füüsiline isik. Valitseja ülesanne on ette valmistada kaasomandi majandamise kord ja eelarve. Nõnda reguleeritakse valitseja tegevuse (volituste) ulatus. Valitseja on aruandekohustuslik omanikest moodustatud majanõukogu ja üldkoosoleku ees, tema pädevusele esitatavad nõuded tuleks määratleda korteriomandiseadust täiendava aktiga. Aluseks võiks võtta Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu kutseprofessionaalsuse süsteemi nõuded. Valitseja täidab oma ülesandeid lepingulisel alusel ja vastutab halduslepingus määratud ulatuses.
    Korteriühistu on kaasomanike esindusorgan. Ühistu kui juriidilise isiku asutamine ja majandamine nõuab aga kulutusi. Seetõttu saab soovitada ühistu asutamist elamus, kus on piisavalt (üle 100) korteriomandeid. Kui kõrvuti on mitu väiksemat maja, siis peaks kaaluma ühistu asutamist mitme kaasomandis oleva elamu majandamise korraldamiseks. Korteriühistu juhatus koosneb omanikest, kellel puudub kinnisvaratöö ettevalmistus. Seetõttu palgatakse sageli ühistule tegevjuht, kes korraldab kaasomandi igapäevast majandamist. Sisuliselt teeb ta sama tööd, mis kaasomanike poolt valitud valitseja. Seega muutub korteriühistu justkui liigseks bürokraatlikuks lüliks, mille funktsioon on tegevjuhi soovituste kinnitamine. Samas ei vastuta ühistu oluliselt oma kohustuste täitmise eest ? vastutuse piiri määrab ühistu osakapitali suurus, mis reeglina on mõnikümmend tuhat krooni, ega taga kõigi kohustuste täitmist.
    Korteriomandiseadus annab kaasomanikele aega kuni 31. detsembrini 2002. aastal valida kaasomandi edasise majandamise vorm. Kui omanikud selle aja jooksul ei ole suutnud ise otsustada, siis määratakse valitseja kohtu korras. Kaasomanikke peaks muutma aktiivsemaks ka asjaolu, et seni kohaliku omavalitsuse kontrolli all olnud majavalitused on erastatud ja jätkavad tegutsemist oma ärihuve silmas pidades. Seega ? kui omanikud ei viitsi oma vara majandamise korraldamisega tõsiselt tegeleda, siis läheb see neile tulevikus kalliks maksma.
    ___________________________________________
    Samal teemal: www.ekhhl.ee
    Autor: Meelis Pääro
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.