President Arnold Rüütel

24. september 2001, 00:00

Sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas. Lõpetas EPA 1964. aastal agronoomia erialal, on aastast 1991 põllumajandusdoktor, uurinud veiste füsioloogiat ja piimakarja ökonoomikat. Töötanud Tartu näidissovhoosi direktorina, EPA rektorina. 1983?1990 oli ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimees ja 1990?1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees. On aastast 1999 Eestimaa Rahvaliidu esimees. Sai 1991. aasta presidendivalimise rahvahääletusel enim hääli, kuid kaotas parlamendivoorus Lennart Merile. 1996. aastal kaotas valimiskogus Lennart Merile. Neljast tänavu kandideerinust vaieldamatult pikima staa?iga poliitik.

___________________________________________

  • Kapitalil ei ole rahvust, küll aga kapitali omanikul. Kapitaliomanikud mõjutavad oluliselt poliitikat ja selle kaudu kogu ühiskonna arengut. Eesti kui rahvusriigi püsimajäämise üheks tingimuseks on eestimaalastest ettevõtjate kihi tugevnemine. Väliskapitalile tuleb luua soodsad rakendustingimused valdkondades, kus kohalikud ettevõtjad tõhusalt toimida ei saa. (ÄP 10.08.)

  • Maksukoormuse tasemest tähtsam on tagada kõigi maksumaksjate võrdne kohtlemine, vohava maksupettuse tõkestamine. Selleks on tarvis rakendada kõiki abinõusid, sh maksudeklaratsioonide avalikustamine ja varade kohustuslik deklareerimine.

Aeg on mõista, et oleme juba kümme aastat väljas egoismile (madalad maksud!) või koguni pettusele rajatud totalitaarsest ühiskonnast. Ainult koostöös ja üksmeeles suudame üles ehitada arenenud Eesti riigi. (ÄP 17.08.)

  • Eesti-taolisel väikeriigil pole võimalust ennast maailmas eriti laialt tutvustada ja esindada, meie loomulikuks arenguruumiks on Läänemere regioon. Koostööst Venemaaga sõltub, kas Eesti võib end tunda regiooni arengu (geograafilises) keskmes olevana. (ÄP 24.08.)

  • Kummaline on katse vastandada ELiga ühinemise kiirust ja ühinemise tingimusi. Mis kasu on kiirest ühinemisest, kui viletsate tingimuste tõttu eestlastest Euroopa tagahoovis tööd rabavad sulased saavad? Sama ohtlik on eeliseid nõudes, pisiasju lõputult kooskõlastades aastaid ELi ukse taga istuda ? selline määramatus on kahjulik nii inimestele kui firmadele.

Eestil tuleb teha kõik võimalik, et kiiresti kaoksid ELi diskrimineerivad kaubandustõkked, ja hoolitseda selle eest, et Eestile laieneksid koheselt kõik ELi abi- ja toetusprogrammid. Eesti ei tohi ELiga ühineda ebavõrdsetel tingimustel. Üleminekuperioode tuleb Eestil taotleda nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. (ÄP 31.08.)

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:53
Otsi:

Ava täpsem otsing