Rootsi krooni ja börsi nõrkusele pole rohtu

Vaated riigi majanduse olukorrale on kardinaalselt erinevad. Rootsi peaminister ja rahandusminister kinnitavad nagu ühest suust, et riigi majanduse alused on terved, riigieelarve tasakaalus, tööpuudus väheneb, mistõttu pole vaja krooni pärast muret tunda. Rahandusminister Bosse Ringholm esitas möödunud neljapäeval sügiseelarve eelnõu, kus on ette nähtud maksukärpeid. Minister avaldas lootust, et see aitab suurendada rahva ostujõudu, mis hakkab tugevdama nii börsi kui krooni.

Opositsioonis olevad kodanlikud erakonnad on vastupidisel seisukohal. Nemad väidavad, et kõigi probleemide aluseks on Rootsi kroon ehk õigemini Rootsi väljajäämine Euroopa rahaliidust. Niipea kui Rootsi sinna astub, läheb olukord kohe paremaks.

Majandusanalüütik Gunnar Örn ütleb ajalehes Dagens Industri, et tõde on kuskil mujal. Nimelt et Rootsi majanduse alused on nõrgad ja krooni langus näitab selle haigust. Kui Rootsi kuuluks rahaliitu, siis lööks nõrkused mõnel muul moel välja.

Rootsi krooni nõrgendab raha väljavool riigist. Ühest küljest on see tingitud sellest, et välisinvestorid müüvad Rootsi firmade aktsiaid. Nii on nad selle aasta esimese seitsme kuuga müünud neid 24 miljardi Rootsi krooni eest. Teisest küljest suurendavad Rootsi suured institutsioonilised investorid oma investeerimisportfellis järjest rohkem välisaktsiate osakaalu. Seitsme kuuga osteti neid 117 miljardi krooni eest. Kuna Rootsi kroonil on kõikuv kurss, siis nõrgeneb see vastavalt kroonide väljavoolule.

Swedbank Marketsi valuutastrateeg Peter Granqvist ütleb, et praeguses olukorras soovivad väga vähesed investorid krooni osta. ?Keegi ei taha riskida, sest kui börs kukub, nõrgeneb kroon veelgi,? seletab ta.

Alles oli Rootsi maailma uue majandusega riikide seas esirinnas ja hõiskas, et rootslased on maailma ühed suuremad säästude aktsiatesse paigutajad, sest tervelt 2/3 kodumajapidamistest olid investeerinud aktsiatesse. Näiteks hiljutisel Telia erastamisel osales miljon rootslast, kelle käes on Telia aktsia kukkunud 50 allapoole emissioonihinda.

Samuti on Ericssoni aktsia kukkumine mõjutanud rootslasi rohkem kui näiteks Nokia kukkumine soomlasi sel lihtsal põhjusel, et Nokia aktsiatest kuulub põhiosa ehk ligi 90 välismaalastele.

Stockholmi börsi OMX-indeks on selle aastaga langenud 38. Dagens Industri andmeil on keskmine Rootsi säästuinvestor kaotanud 19 kuuga umbes 60 oma paigutustest. Stockholmi börs on maailma 70 tähtsama indeksi seas languse poolest 61. kohal. Tagapool on niisugused riigid nagu Soome, Brasiilia, Küpros. Rootsi ja Soome börsi suure kukkumise on tinginud telekommunikatsiooniaktsiate ülisuur osakaal.

Olukorda peab väga tõsiseks Alfred Bergi peaökonomist Joakim Stymne, kes ennustab, et langus Stockholmi börsil jätkub. Nagu ütleb Dagens Industri oma juhtkirjas, peitub börsidel tulevikus ohte rohkesti. Nendeks võivad olla uued terroristide rünnakud või USA sõjalised vastuaktsioonid. Ja finantsturgudel süvenev pessimism võib tõmmata majanduse uude langusspiraali. Mis tähendab, et firmad kahandavad investeeringuid ning kliendid lõpetavad ostmise. Järelikult Rootsi rahandusministri optimism ei pruugi paika pidada.

Rootsi finantsinspektsioon on omakorda mures, et alanev börs sööb rootslaste pensionifondidesse paigutatud sääste. Rootsi pensionisäästude kasvatamise intress koosneb kahest komponendist, millest üks on garanteeritud tulususega ja teine sõltub börsikursist. Just viimase tõttu on fondid minetanud miljardeid. Sel nädalal korraldab finantsinspektsioon juhtivate pensionikindlustusfirmade esindajatega nõupidamise, et välja selgitada, kas nad saavad pensionide kaitseks mingeid lisaabinõusid rakendada ja kas kindlustusfirmad on kohustatud inimesi informeerima riskidest, mis vähendavad nende pensionirahasid.

Rootsit läinud reedel külastanud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon teatas, et alandab Rootsi selle aasta majanduskasvu prognoosi 1,9 protsendilt 1,7-le, ja delegatsiooni juht Subhash Thakur lisas oma isikliku arvamusena, et kasv ei tule üle 1,5. Keskmises perspektiivis pidas IMFi esindaja Rootsi väljavaateid siiski heaks, öeldes, et kavandatavad maksukärped, erastamised ning töö- ja kinnisvaraturul tehtavad piirangute vähendamised loovad Rootsile edaspidi eelduse kolmeprotsendiliseks majanduskasvuks.