Tere tulemast, seltsimees Eesti Vabariigi president!

24. september 2001, 00:00

Läks siis nii, et visadus viis Arnold Rüütli sihile. Kolmandat korda järjest kandideeris ta Eesti riigipeaks. Kahel esimesel korral see tal ebaõnnestus, kolmandal korral sai Rüütel Eesti Vabariigi presidendiks.

Äripäeva arvates on presidendikandidaatide seast tehtud kõige halvem valik. Me oleme valijameeste valikus pettunud.

Miks valiti presidendiks just Rüütel, peaks kolmikliidule palju arutlusainet pakkuma. Oli ju üks nende kandidaatidest ? Toomas Savi ? pikka aega favoriit. Spekuleeritud on selle üle, et tõenäoliselt vahetasid mõned mõõdukad paati. Kes teab.

Reformierakonna ülbe käitumine riigikogu-voorudes, kus partnerite kandidaate ei toetatud, võis nii mõnelgi kopsu üle maksa ajada. Ja seegi võis tõenäoliselt Toomas Savi kaotusele kaasa aidata. Kolmikliidu omavaheline rivaalitsemine ja suutmatus ühises kandidaadis kokku leppida andiski Rahvaliidu juhile Villu Reiljanile hea võimaluse Arnold Rüütel presidendiks teha. Karta võib, et presidendivalimised võitnud riigikogu opositsioon pole ka ise Rüütlist kui presidendist väga vaimustuses. Küll aga on ta n-ö hea oma mees, keda saab vajadusel õigele rajale juhatada. Ehk mõlemad pooled ei pidanud silmas põhimõtet: Eesti peab saama hea presidendi, vaid peaasi, et riigipeaks saab meie mees.

Nagu öeldakse: rahvas väärib oma valitsejaid ja nende valijaid. Samas on Rüütli tippkommunisti minevik halb signaal välismaailmale ? seni liberaalse ja parempoolsena silma paistnud Eesti riigi ladvikusse on jõudnud ka endise punavõimu tipud.

Mida siis võib välja lugeda Rüütli valimiseelsetest seisukohtadest ? madal maksukoormus iseloomustab arengumaid, väliskapitalile tuleb luua soodsad rakendustingimused vaid valdkondades, kus kohalikud ettevõtjad tõhusalt toimida ei saa. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist tuleb kehtestada vähemalt kümneks aastaks välismaalastele põllu-, metsa- ja piirialade maa müügi keeld. Seega, hüvasti välisinvesteeringud!

Venemaaga loodab Rüütel tõhusamat koostööd. Müts maha, kui ta suudab piirilepingu sõlmida ja topelttollid kaotada. Paraku ? kümme aastat tagasi (aeg, mida Rüütel ise toonitada armastab) võis ta küll Moskva koridorides oma mees olla. Praegu ei ole enam Gorbat?ovi ega ka Jeltsini aeg.

Positiivne moment ? osa Eesti elanikkonnast, maarahvas on nüüd saanud oma tahtmise ja on nüüd ehk riigiga rahuolevam.

Ettevõtjad lootsid reedeses ÄPs, et Eesti saab hea müügimehe, ent see ei läinud nii. Rüütel oma mineviku, vanuse ja keeleoskamatuse tõttu ei müü Eestit hästi. Samas võivad presidendivalimiste tulemused anda võimaluse kujundada presidendiinstitutsioon selliseks, nagu seadus seda ette näeb ? jätta talle vaid esindusfunktsioon. Sedagi siseriiklikult. Riiki juhib peaminister ja esindab koos temaga välisminister.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:53
Otsi:

Ava täpsem otsing