Angerjakasvandus tõotab tulu

Väinu Rozental 25. september 2001, 00:00

Kui arvestada, et kalurid küsivad värske angerjakilo eest 80?85 krooni, võib Puurits aastas teenida üle 3 miljoni krooni. Kui angerjat aga töödelda, näiteks lepaving peale lasta, võib angerjakilo eest küsida poole rohkem.

Puuritsa kalkulatsiooni kohaselt läheb kümnest betoonbasseinist kinnise angerjakasvanduse ehitamine ja seadmestamine maksma 3,7 miljonit krooni. Angerjakasvandusega tegelev AS Triton PR, mille enamusaktsionär on Puurits, on taotlenud projekti elluviimiseks ka SAPARDi toetusraha.

Kaks aastat tagasi ehitas Puurits angerjate eelkasvatuseks soojustatud halli, mille rajamiseks on kulunud 2,5 miljonit krooni isiklikku ja sugulastelt-tuttavatelt laenatud raha. ?Tänavune partii angerjamaime õnnestus esimest korda suuremate probleemideta üles kasvatada,? räägib Puurits.

Maikuus ostis Puurits Inglismaalt 2,1 miljoni krooni eest 150 kilo klaasangerja maime. Nelja kuuga olid 0,17 grammi kaaluvad maimud kosunud niivõrd, et üle-eelmise nädala pühapäeval lasid Võrtsjärve kalurid järve ligi pool miljonit angerjapoega, kellest iga teine peaks 4?5 aasta pärast kasvama püügiküpseks.

Võrtsjärve elukutselised kalurid maksavad vastavalt oma angerjamõrdade arvule maimude kasvatamise eest Puuritsale kokku 1,1 miljonit krooni. ?Miljoni krooniga toetas ettevõtmist keskkonnainvesteeringute keskus,? räägib Puurits. ?Minu kasum on umbes 400 000 kalapoega, kellest saab loodava kasvanduse alusmaterjal.? Puuritsa hinnangul suudab ta angerjapojad kaubakalaks kasvatada 18 kuuga.

Angerjate eelkasvatushallis on soe ja niiske. Rohelist värvi 24 plastvanni kihisevad paarikümne sentimeetri pikkustest mustadest ussitaolistest angerjapoegadest, kes naudivad 25kraadist vett, Taanist pärit kuivtoitu ja plastist lesimistorusid.

?Maime tuleb aeg-ajalt sorteerida, et ühesuurused kalad elaksid ühes vannis,? seletab Puurits. ?Kui söötmine hilineb, panevad suuremad isendid väiksemad lihtsalt pintslisse.?

Võrtsjärve lõunatipus Salu külas elav Puurits tegi viis aastat tagasi jäädavalt lõpparve viinakuradiga, ehitas garaa?inurka vanadest vannidest algelise süsteemi ja soetas Inglismaalt 10 kilo angerjamaime. Läbi katse-eksituse meetodi on Puurits nüüdseks rajanud Balti riikide esimese angerjakasvanduse. ?Palju olen õppinud oma Rootsi sõbralt, kes on angerjaid kasvatanud 17 aastat,? lisab paar aastat Eesti põllumajandusülikoolis maaparandust õppinud Puurits.

Puuritsal pole mitu aastat enam olnud mahti minna ise Võrtsjärvele angerjat püüdma. ?Eks mul ole hirm ka, et looduses elava kalaga kokku puutudes võin kasvandusse haiguse sisse tuua,? räägib Puurits. ?Minu püügiloa püüab minu eest täis sulane.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing