Uudised
24. september 2001 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti kaup liigub Venemaa vagunis

Kuna Eesti on ühinenud rahvusvahelise SMGS konventsiooniga, mis reguleerib raudteevedusid Ida-Euroopas, sotsialismileeri kuulunud Kesk- ja Ida-Aasia riikides ning Hiinas, siis kasutatakse Eesti raudteevedudel Venemaa standardile vastavat raudteetehnikat.

Kui jätta kõrvale vedelkütuse veoks kasutatavad tsisternvagunid ja erivagunid (näiteks sõiduautode veoks), jagunevad ülejäänud vagunid põhiliselt viide liiki.

Raudteevedudel on kõige ökonoomsem kasutada vedudeks sellist vagunitüüpi, mis on antud kauba veoks ette nähtud, ja enamasti ei ole tellijal vabadust ise valida vagunitüüpi.

Kasutatakse kõikvõimalike kaupade veoks erinevas taaras ja ka ilma taarata, samuti kariloomade jms veoks. Vagunitel on katus, seega suhteliselt ilmastikukindlad. Sellistel vagunitel on kauba laadimiseks külguksed ja üks vaguni kasutamist piiravaid asjaolusid on külguste mõõtmed, mis ei võimalda laadida liiga suuri esemeid.

- kandevõime 68 t

- tühimass 24,7 t - laadungiruumi mõõtmed: pikkus 13,8?15,7m; laius 2,7 m ; küljeseina kõrgus 2,7 m - täismahutavus laeni 120?138 m3

Kasutatakse erinevate puistekaupade veol (teravili, ehitusmaterjalid jms). Selliseid vaguneid laaditakse ülalt, kaupa vagunisse valades. Kaupade mahalaadimiseks on vaguni allosas mahalaadimisluugid, mis eeldavad kauba sihtkohas spetsiaalse mahalaadimisestakaadi olemasolu.

- kandevõime 64?70 t

- laadungiruumi mahutavus 55?94 m3 - laadimisluukide arv 4 - mahalaadimisluukide arv 4 või 6

Pealt lahtised universaalsed vagunid, mida kasutatakse erinevate suhteliselt ilmastikukindlate kaupade veol (puit, kivisüsi, maak, erinev tehnika jms). Vaguneid laaditakse ülalt või avatavatest otsaluukidest. Sellistesse vagunitesse saab laadida kaupu (näiteks puitu) ka üle vaguni gabariitse kõrguse, lisades kauba toetuseks kõrgemaid küljeposte.

- kandevõime 69?71 t

- laadungiruumi mõõtmed: pikkus 12?12,7 m; laius 2,87 m; kõrgus 2?2,2 m - mahutavus (seinte kõrguseni) 73?83 m3

Vagunid, millel puuduvad külg- ja otsaseinad. Kasutatakse nii standardkonteinerite kui erineva tehnika, konstruktsioonide jms veoks. Lahtine platvorm võimaldab erinevaid laadimisvõimalusi (nii estakaadilt kui kraanaga). Osa platvorme on varustatud madalate (umbes 30?40 cm) otsa- ja külgpoortidega, konteinerite veoks mõeldud platvormidel poorte ei ole, kuid on varustatud konteinerite kinnitamiseks mõeldud nurgalukkudega.

- kandevõime 60?70 t

- pikkus 13,4?18,3 m - laius 2,87 m

Kinnised termoisolatsiooni ja külmutustehnikaga vagunid, mõeldud kõikvõimalike termoregulatsiooni nõudvate kaupade veoks kindlal temperatuuril. Tavaliselt ei ole need vagunid varustatud termotehnika tööks voolu tootva generaatoriga (ehkki on üksikuid mudeleid, millele on lisatud generaator) ja teatava hulga külmutusvagunite kohta (tavaliselt kuus ) lisatakse rongile eraldi vagun generaatoriga voolu kindlustamiseks.

- kandevõime 60 t

- tühimass 32,3 t - laadungiruumi mõõtmed: pikkus 20 330 mm; laius 2600 mm

Veotariif raudteel sõltub veo distantsist ja kogusest. Veo hind antakse tonni kohta. Eesti veo-osa antakse kroonides, Venemaa jm osa antakse tavaliselt USD/tonn. Tariif on seda odavam, mida rohkem tonne vagunisse mahub. Näiteks 25 tonni kaalukategooria kehtib veosele 24?26 tonni, kategooria 30 tonni kehtib veosele 27?31 tonni jne.

Raudteede tariifipoliitika on eri koefitsentide tõttu keerukas ja kõige lihtsam on hindu küsida ekspediitoritelt, andes neile võimalikult detailset infot. Pealegi muudab Venemaa veotariife tihti (isegi kord kvartalis).

Raudteevedusid korraldavad ekspedeerimisfirmad, kellel on leping vastava riigi raudteevedusid teostava struktuuriga ? Eestis Eesti Raudteega, Venemaal MPSiga (ühendusteede ministeerium). Kuna eri riikide ekspedeerimisfirmad teevad omavahel koostööd, on võimalik tellida vedu ühe firma käest, kelle partnerid garanteerivad eri riikide piires toimuva veo eest tasumise vastavale struktuurile.

Autor: Paavo Kollom