Nordika klientide raha ohus

Inno Tähismaa 25. september 2001, 00:00

Sellise põhjendusega keeldus rahandusminister Siim Kallas andmast Nordika Elukindlustuse ASile tegevusluba tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse müümiseks. Nordika Elu on Nordika Kindlustuse ASi sajaprotsendiline tütarfirma.

Mitme kindlustusala asjatundja hinnangul ei ole ühelgi Eestis tegutseval seltsil kavas võtta üle Nordika seltside portfelle, mistõttu võib juhtuda, et Nordika autoomanikest kliendid, kellele tänaval sisse sõidetakse, peavad auto remondi oma taskust kinni maksma. Nordika liikluskindlustuse portfelli suurus on ligikaudu 50 miljonit krooni.

Liikluskindlustuse portfelli üle võtmata jätmist peab võimalikuks Heinar Olak Sampo Varakindlustusest. Tema sõnul sõltub see ka olukorrast liikluskindlustuse fondis. Fondi olukord on teada: suur osa varast on kinni kinnisvaras, mida on raske Nordika nõuete tagamiseks vajaduse korral kiiresti rahaks teha.

Nordika Elukindlustuse ASi juhtis kuni augusti lõpuni seltsi suurosanik Peter Sedin. Praegu juhib seltsi Vambola Tammiksaar, kes ütles, et on kodus ja haige. ?Teile ei kommenteeri ma mitte midagi,? ütles Tammiksaar vastuseks küsimustele Nordika olukorra kohta. Tammiksaar siiski tunnistas, et Nordika kavatseb nõuded täita ja uuesti tegevusluba taotleda.

Nordika Kindlustuse juht Tiit Arge pole leidnud mitmel järjestikusel päeval mahti küsimustele vastamiseks. ?Ta ei taha rääkida,? ütles Nordika telefonil vastanud sekretär.

Seltsi osanik Peter Sedin kasutas eile tuntud nõksu ajakirjanikust vabanemiseks: palus helistada tunni aja pärast. Tunni aja pärast oli tema telefon välja lülitatud.

Usaldusväärse allika kinnitusel müüs Sedin suurema osa oma 53protsendilisest osalusest Nordikas nädal aega tagasi ühele tundmatule firmale. See annab alust arvata, et Sedin kasutab vastutusest vabanemiseks sama skeemi, nagu Leonid Apananski, kes osavalt oma osaluse ASA Kindlustuses nn tankistidele maha müüs ja varad offshore-firmade rägastiku abil minema kantis.

Vaidlusteks riigiga on Nordika advokaadiks palgatud Andres Lusmägi büroost Alaver ja Partnerid. Seda peetakse märgiks tegevuse peatse lõppemise kohta, sest Lusmägi oli ASA Kindlustuse jurist selle seltsi viimastel tegevuspäevadel.

Teadaolevalt pole Nordika omanikuvahetusest midagi kuulnud kindlustusinspektsiooni töötajad, kes olid eile end täiendamas Taanis. Uudisest kuulsid eile esimest korda rahandusministeeriumi töötajad.

Nordika Kindlustust hästi tundvate, ent anonüümseks jääda soovivate allikate väitel algavad kindlustusseltsi probleemid selle omaniku Peter Sedini äriskeemidest seoses pankrotis ASi Marlekor ja selle järeltulija, vineeritehasega AS TVMK. Suur osa seltsi klientidelt preemiatena laekunud rahast on läinud Sedini teiste firmade kohustuste katmiseks, kasutades selleks keerukaid skeeme. Nordika enda tegevust hoiavad üleval liikluskindlustuse preemiad. Nende najal toidetakse kogu Nordika Gruppi, kus töötab 1500 inimest. Ühe endise Nordika töötaja sõnul on seda ilmselgelt palju, kui arvestada, et ligikaudu sama preemiate mahu juures (30 mln poole aastaga) töötab Ingese kindlustusseltsis üle Eesti 14 inimest.

Nordika endise töötaja väitel töötab selts nii, et katab liikluskindlustuse preemiatest esialgu oma kulud ja siis nende kahjud, kes rohkem ?karjuvad?. Need, kes häält ei tõsta, jäävad hüvitisest ilma. Endise töötaja kinnitusel toob iga päev seltsile lisakahju.

Äriseisu järgi on Nordika omakapital 102 miljonit krooni, kusjuures sellest 98 miljonit on arvel kui tütarfirmadesse pandud raha. Pole garantiid, et see raha tuleks tagasi, sest tütarfirmad on kahjumis. Nordika Elu möödunud aasta kahjum oli 4,5 miljonit krooni, Kindlustusekspertiisi ASi kahjum 0,5 miljonit krooni, Nordika Infosüsteemide ASi kahjum 0,2 mln krooni ja Nordika Varahalduse ASi kahjum 6,9 miljonit krooni. Kõikide tütarfirmade juhtkondades figureerivad Nordika juhid, tütarfirmade tulemused on aasta-aastalt halvenenud.

Nordika enda kahjum oli möödunud aasta lõpu seisuga 0,9 miljonit krooni. Seejuures oli kahjum kindlustustegevusest kokku 7 miljonit krooni. Aasta varem oli kindlustustegevuse kahjum 11 miljonit krooni. Miski ei näita, et äriseis võiks pöörata paremuse poole. Viimasel ajal on seltsist hakanud lahkuma paremad spetsialistid, näiteks kindlustusdirektor Jaak-Kristian Sutt ning kahjukäsitluse osakonna spetsialistid Juhan Malmberg ja Andres Merilo.

Kinnitamata andmetel on rahandusministeeriumi juures tegutsev kindlustusinspektsioon teinud Nordikale viimase poole aasta jooksul rea ettekirjutusi, mida selts pole suutnud täita. Samas pole inspektsioon võtnud seltsilt tegevusluba, sest see tähendaks ränka hoopi paljudele seltsi klientidele. Edutult on püütud seltsi portfelli sokutada teistele firmadele, viimasel ajal on olnud juttu Nordea Gruppi kuuluvast kindlustusfirmast Tryg-Baltica Denmark. Kindlustusringkondades spekuleeriti veel eile, et Tryg peaks osa Nordika portfellist üle võtma. Mingit kinnitust selle kohta ei tulnud.

Kindlustusinspektsiooni juhi kohusetäitja Kaido Tropp Nordikaga seonduvat ei kommenteeri. Tema sõnul ei kuulu inspektsiooni kogutud andmed avalikustamisele. ?Kindlustusinspektsiooni poolt Nordika Kindlustuse ASile tehtud ettekirjutus kätkeb endas järelevalve teostamisel teatavaks saanud ja avaldamisele mittekuuluvaid konfidentsiaalseid andmeid,? ütles Tropp. Samas kinnitas Tropp, et kuivõrd Nordika suhtes pole erire?iimi kehtestatud, siis suudab selts veel talle pandud kohustusi täita.

Nordika on seni suutnud suurematest kahjudest välja vingerdada. Kindlustusringkondades on tuntud nn Zlonova juhtum, kus Nordika kliendil Tatjana Zlonoval põles kaks aastat tagasi maja maha ja selts pole kahju seni hüvitanud. Viivituse põhjuseks tõi selts kindlustuspettuse, kuigi politsei leidis kriminaalasja käigus maja süütaja, kes küll selgusetutel asjaoludel tapeti. Zlonova nõue seltsi vastu on 2,2 miljonit krooni, millele lisanduvad viivised. Nordika võimet nõuet tasuda peetakse olematuks, sest selts kogub füüsiliste isikute vara kindlustuse preemiaid ainult 100 000 krooni ulatuses kuus. Kui arvestada, et Zlonova kahju pole ainuke, ei jõua selts nõudeid rahuldada. Sellest johtuvalt nõuab Zlonova kohtu kaudu Nordikalt varakindlustuse loa äravõtmist.

Mitme Nordika kliendi hinnangul venitab kindlustusselts liikluskahju hüvitamisega nii kaua kui võimalik.

?Ma olen kõikidele oma tuttavatele öelnud, kui Nordika neid sooduskampaaniaid siin on läbi viinud, et pigem makske need 30 krooni rohkem ja valige mõni muu kindlustusselts,? kirjeldas oma sellesuviseid kogemusi Skanska Telekom Networkis töötav Madis Vurma.

Tee ääres seisnud masinale sisse sõitnud autol oli peale Nordika ka ASA kindlustus. ?Esimene kuu ei toimunud midagi, siis läksin lõpuks kahjukäsitlusse, kus lõpuks leiti üles see paber, mis oleks pidanud mulle juba ammu koju saadetama,? rääkis Vurma. Kuna Nordika nõustus hüvitama ainult 50 protsenti, pöördus ta Liikluskindlustusfondi poole, kes saatis kannatanu edasi kindlustusinspektsiooni. ?Kindlustusinspektsioon ütles, et juhtunut peab seaduse järgi ikkagi fond menetlema ja nii kulus mul kaks kuud enne, kui sain auto korda,? ütles Vurma. ?Ma olen aru saanud, et Nordika taktika on venitada viimase hetkeni ja tümitada nii klienti, see paistab välja ka nende klienditeenindusest. ?

Ka Reinis Saarel ASist Sveiger oli samalaadne kogemus Nordikaga. Tema pirukaautole sõideti valgusfoori taga sisse. Mõlkis uste ja stange parandamine venis Nordika tõttu kolme kuu pikkuseks. ?Teise auto süü oli ju kindel, aga esimene poolteist kuud ei saanud ma midagi teha,? rääkis Saare. ?Probleem oli selles, et mul oli kaks kindlustust, teine Bico-Leksist ja Nordika hakkas ütlema, et see on ebaseaduslik.?

Kalle Vällik autovedudega tegelevast OÜst Raerüütel ütles, et neil on küll pikaajaline koostöö Ingesega ning Nordikaga pole nad seepärast lepingut sõlminud, et seltsil on negatiivne foon.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing