Hüdroisolatsiooni saab kanda vahetult katteplaatide alla

Taivo Gross 26. september 2001, 00:00

Pesemisruumides ja märgkoormusega ruumides on põrandapindade hüdroisolatsiooni tegemiseks mitmeid võimalusi.

Hüdroisolatsiooni tegemine lintide või kiledega on küllaltki kulukas, sest linte ja kilesid ei saa vahetult krohvida ega katteplaatidega katta.

Üks lahendus on kasutada ühekomponentseid dispersioonimasse, mis on võõbatavad, pahteldatavad või rullitavad sideisolatsioonid, mida saab paigaldada otse katteplaatide alla.

Hüdroisolatsiooni tegemisel lintide või kiledega on täiendavalt seinale vaja katteplaatide või krohvi kandjaks teha eraldi kiht. See võib olla ettemüüritud seinaruut, mis on tihenduspindade kaitsena kindel meetod.

Alternatiivina võib isolatsioonipinna ette asetada plaaditaolise vooderdise, mille kinnitamisel isolatsiooni mitmest kohast mulgustatakse. Sellega tekitatakse juba tihendustehnilisest seisukohast nõrgad kohad isoleeritud pinda.

Põrandale tehakse isolatsioonikihile tasanduskiht, mis toimib nii isolatsiooni kaitsena kui ka sobiva pinnana katteplaatide paigaldamisel.

Kuna plaatkate pole vuukide tõttu kunagi vettpidav, tungib vesi põranda niisutamisel vuukide kaudu kivipõranda mörti.

Raskusjõu seaduspärasusest tulenevalt nõrgub oludest sõltuvalt seepi sisaldav vesi tasanduskihi alla, kusjuures ta rikastub mineraalidega ja peatub lõpuks isolatsioonikihil.

Nõrgvee eemaldamiseks konstruktsioonist on isolatsioonikihist pealpool tingimata vajalik drenaa?ikiht kaldega põranda äravoolu suunas, mis alumisel kihil vajab omakorda täiendavat sissevoolu/äravoolu.

Nii sellel põhjusel kui ka toorkatte väga jämeda pealispinna struktuuri tõttu pole võimalik kanda lintidega või kiledega isolatsiooni vahetult toorpõrandale.

Veelgi enam, ehitustehnilisse kihti tuleb teha kaldside-kivipõrand, mis on seotud täiendavate kulutustega, samuti tuleb arvestada kuivamisajaga. Sama kehtib ka enamikul juhtudel analoogselt isoleeritavate seinapindade kohta, mis tuleb enne isolatsiooni tegemist siluva aluskrohviga katta, et tagada puhas kleepimine aluspinnaga.

Aja jooksul ladestuvad drenaa?ikihti kivipõranda all siiski seebijäägid ja välja uhutud mineraalid. Seejärel jääb isolatsioonikihile tekkinud vesi seisma kõigepealt kivipõrandast allpool, siis kivipõranda sees.

Põrandaplaatide ja isolatsiooni vahele moodustub pideva niiskuse ning vastava soojuse (põrandaküte) korral ideaalne toitepinnas igat liiki eostele.

Loomulikult pole see meeldiv ettekujutus isiklikust hügieeniruumist, rääkimata permanentse niiskuse kahjustavast mõjust ehituskonstruktsioonidele.

Mõjuvaim isolatsioonivariant on seetõttu võõbatav, pahteldatav või rullitav sideisolatsioon, mis kantakse vahetult katteplaatide alla.

Seesugune funktsionaalselt järjekindel ja ehitustehniliselt paljuski lihtsam, siledale krohvi- või kivipõrandapinnale kantav isolatsioon kaitseb vastupidiselt eespool vaadeldud isolatsioonimeetoditele kogu katteplaatide all olevat ehitist, põrandal tasandus- ja seinal krohvimörti.

Lisaks tuleb jälgida toruläbiviikude ja põrandal äravoolude hüdroisoleerimist, mis kehtib samamoodi kõikide hüdroisolatsiooni ühendus- ja lõpetuskohtade puhul.

Pesemisruumidesse sobivad igati ühekomponentsed dispersioonimassid, moodustades umbes 1 millimeetri paksuse isolatsioonikihi. Neid saab kasutada nii põranda- kui ka seinapindadel.

___________________________________________

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing