Võlaõigusseadus sai riigikogus vastu võetud

26. september 2001, 17:50

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse (116 SE), mis varem oli tuntud võlaõigusseaduse eelnõuna.

Seadus reguleerib lepingutest ja lepinguvälistest suhetest tulenevaid õigusi ja kohustusi ja moodustab mahuka osa tsiviilõigusest. Seaduse jõustumisel saab Eesti õiguskord endale kaasaegsema seaduse, mis vastab tänapäeva Euroopa ühiskondlikule ja majanduslikule arengule. Võrreldes praegu kehtiva regulatsiooniga on uude seadusse lisatud palju uusi valdkondi, nt liisinguleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, pakettreisileping.

Seaduse mõtteks on lepingulistes suhetes kaitsta nn nõrgemat poolt. Kaasajastatud ja täpsustatud on loomulike monopolide tarbijamüügilepingu tingimusi. Täpsema aluse saab energiamüügilepingu sõlmimine.

Seadus korrastab pangandussuhteid ja ettevõtjate vahelisi lepingulisi suhteid. Kirjas on ka sätted, mis käsitlevad elektroonilist kaubandust.

Esmakordselt reguleeritakse õiguslikult kataloogi- ja käsimüügikaubandus, mida käsitleb koduukselepingu peatükk. Seaduses selgitatakse ka seda, milline on tootja vastutus puudusega toote tekitatud kahju eest. Näiteks tootja vastutab isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode.

Uue sisu saab üürilepingute kohta sätestatu sh üürilepingu mõiste. Üürnikul on õigus nõuda kahju hüvitamist ja teatud tingimustel teatada, et ta ei maksa kokkulepitud üüri, vaid vähem sellepärast, et ta sai teatud teenust vähem. Üürnik võib lepingu sõlmimisel nõuda üürileandjalt talle eelmise üürilepingu järgse üüri suuruse teatavakstegemist.

Uus seadus on oluliseks sammuks tagamaks kodanikele paremad tingimused oma õiguste ja kohustuste kasutamiseks ja kaitsmiseks.

Seadus jõustub selle rakendusseaduses sätestatud ajal.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing