Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Edukas kinnisvaraäri nõuab oskust kiiresti manööverdada

27. september 2001, 00:00

Kinnisvaraturg on tänavu kasvanud rohkem, kui ennustada osati, kinnitab Ober-Hausi tegevdirektor Hindrek Leppsalu. Eriti jõuliselt väljendub see elamispindade hinnarallis. Arendajad peavad aga tegutsema veelgi paindlikumalt, et turu muutustele kiiresti reageerida.

Kaubanduspindade turg on ilmselt kinnisvaraturu see osa, kus lähema 3?5 aasta jooksul on oodata suurimaid muutusi. Muutused väljenduvad selles, et lõviosa kaubandusest koondub suurtesse kaubakeskustesse, teenindusettevõtted püüdlevad seejuures vanalinna poole.

Kaubanduskeskused lähevad lähematel aastatel üle kolmele suuremale Skandinaavia kaupluseketile, olgu nendeks siis Rimi, Kesko või keegi muu. Heal juhul jääb üks võrgustik ka kodumaise omaniku kätte.

Äripindade osas juhib rentnike valikut üha enam kvaliteet ja asukoht, hinnal on otsustamisel teisejärguline roll.

Pangalaenu büroopindade arenduseks praegu igaüks kergesti ei saa. Nõudlus püsib vaid A-kvaliteediklassiga büroopindade järele. Järjest raskemaks muutub aga B-klassi kontoripindadele rentnike leidmine. Siiski soovitan praegu eelistada rentimist ostmisele, sest suur hulk firmajuhte ei pea kuigi otstarbekaks käibevahendite hoidmist kinnisvaras. Ka turul on büroopindade ostjaskond praegu küllaltki väike.

Uute korterite hinnatase seab piirid olemasolevate korterite hinnatõusule. Rahva ostujõu suurenemine hoiab üleval nõudlust eeskätt suhteliselt odavate äärelinnakorterite järele, seejuures võib halb asukoht, ebaratsionaalne planeering või ebaõnnestunud äriplaan seada mõne uue kortermaja arendaja realiseerimisraskustesse.

Tuleviku prognoosimisel tuleb silmas pidada, et järjest rohkem hakkab nii uute kui vanade kortermajade kvaliteeditaseme hindamisel rolli mängima elamumajanduse kvaliteet ning toimiva korteriühistu olemasolu elamus. Nii võivad korterid majas, kus korralik ühistu puudub, olla kuni 30 odavamad elamust, mille kortereid ühendab hästi töötav ühistu.

Eramute hinnad sõltuvad tulevikus järjest rohkem asukohast, eramupiirkondade arendajad siirduvad pealinnast maarajoonidesse.

Populaarseks saab 80?120 m² suurune maja. Rahva motivatsioon uue elamispinna soetamise järele on suur. Sellest annab tunnistust kasvõi tõsiasi, et keskmiselt elavad eestlased üle kahe korra väiksemal pinnal kui eurooplased.

Samas suurendavad väga lihtsad ostuvõimalused riske, eelkõige kinnisvara ostja enda riske. Lahjemaks tõotab jääda ka eluruumide üüriturg, sest soodsad tingimused ahvatlevad üha rohkem inimesi eluaset ostma.

Nõudlus suvilakruntide järele suureneb seda enam, mida kiirem on majanduskasv.

Asukoha tähtsus hinnakujundajana muutub olulisemaks. Kui praegu moodustab asukoht suvila, maja või krundi hinnast 20?25, siis lähiajal võib selles vallas oodata märgatavat kasvu. Siit soovitus ? hea asukoha ja ehitise eripära eest tasub alati maksta, isegi kui tundub, et tegu on ilmse ülemaksmisega. Hiljem tasub see igal juhul ennast ära.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:09
Otsi:

Ava täpsem otsing