Eesti ettevõtjad jätavad Läti riigi sissetulekutest ilma

?Kasumi varjamiseks on mitmeid võimalusi, tehku nad (lätlased ? toim.) oma maksuseadusega, mida tahavad,? ütles Lätis teenitud kasumi Eesti firma tuluks ümber vormistamise kohta metallmööblitootja OÜ Falkonett Metall juht ja suurosanik Jaak Kangro.

Falkonett Metall asutab hetkel Lätti firmat, mis hakkab tegelema sealse müügi koordineerimisega. ?Me müüme Lätti kallilt, sealne firma kasumit ei taotle, piisab, kui palgad on makstud ning nendelt maksud tasutud,? seletas Kangro.

Tema sõnul arutati ka võimalust, et luua Lätti tütarettevõte, kuid lihtsamaks osutus luua Eesti firmast täiesti eraldiseisev äriühing, millel vaid samad omanikud, mis Falkonett Metall OÜ-l.

Lisaks kallilt müümise skeemile on Lätis võimalik kasum Eestisse kantida ka sealsele firmale laenu andes, et kogu kasum makstaks laenuna Eestisse tagasi. Kangro sõnul kaaluti Falkonetis ka seda varianti. ?Arutasime asja, kuid leidsime, et see pole tore, tekivad raamatupidamislikud probleemid,? ütles Kangro.

Falkonett Metall müüb Eestis tooteid 1,5?2 miljoni krooni eest kuus, Lätis loodetakse juba aasta pärast suuremat käivet.

Oma nime avalikustada mitte sooviv teenuse pakkumisega tegutseva firma juht ütles, et igaüks proovib võimalikult efektiivselt seaduse piires äri ajada. ?No mõni laen on meil ikka antud ka,? ütles ta Lätis tegutseva tütarfirma kohta. ?Aga laenu saab anda vaid teatud piirini, ükskord tahad ju oma raha tagasi saada,? lisas ta.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro, kes eelmisel nädalal Lätist sealsete kolleegidega samal teemal vestlemast tuli, ütles, et Eesti riik ei saa minna Läti makse administreerima. ?Eesti on sarnaste skeemidega samuti kahju saanud, mis parata, eks nad (Läti ?toim.) on ise ka süüdi natuke,? lausus Oro. ?Ma ei taha öelda, et meie oleme tugevad ja nemad on suutmatud, aga see on administreerimise suutmatus,? rääkis Oro. ?Me oleme ise ka küsinud Läti konkreetset kahju, aga vastus on, et kahju on poliitiline,? sõnas Oro.

Läti rahandusministeeriumist kinnitati eile, et nende teada pole sellist tulumaksu saamata jäämisest tekkinud kahju riikide lõikes välja arvestatud. Laenuskeemi kohta ütles Oro, et Lätis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei käi tulumaksu alla vaid osa laenust, kui laen ületab teatud künnise aktsiakapitali suhtes, seega ei saa laenu tagasimaksetega lõpmatuseni raha välja ettevõttest viia.

Järgmise aasta alguses hakkab kehtima Eesti ja Läti vahel uus topeltmaksustamise vältimise leping, mis kehtestab ettevõtetevahelistele laenude intressidele 10protsendilise maksumäära senise nullmäära asemel, seega muutub intressikulu nime all välja kanditav tulu 10 protsendiga maksustatavaks, mis on siiski vähem kui Läti ettevõtete 25protsendiline tulumaks, järgmisest aastast on see 22 protsenti. Samas ei anna see mingit võimalust vältida ettevõtte tulumaksust kõrvale hiilimist ettevõtete puhul, kes müüvad kaupasid, sest Eesti firmal ei saa miski keelata sealsele partnerile kaupasid müüa juba peaaegu lõpphinnaga, et Lätis tegutsev eestlaste firma lihtsalt kasumit ei teeniks. Välisresidentidelt teenuse ostmine on Lätis sarnaselt Eestil maksustatud.

Lätti on investeerinud 541 Eesti ettevõtet, mille kapitali osalusel on seal asutatud 715 firmat. Eesti Panga esimese kvartali andmete kohaselt on Läti 34 protsendiga esimesel kohal Eesti otseinvesteeringute riikide seas.