Kaubakeskuse ja sinimajade tooja

Artikkel

- Uudised
- Peep Sooman
- 26. september 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubakeskuse ja sinimajade tooja
Seoses Preatoni arendatava, praegu veel poolelioleva Ilmarise kvartaliga liigub kinnisvaraärimeeste seas lõbus lugu: kui Pro Kapitali töötajad esimest korda kinnisvarafirmadele valmis näidiskortereid näitasid, siis oli vahendajate üllatus suur ? korterites puudus esik, selle asemel oli pisike ruum kingade jalast võtmiseks, millest kohe elutuppa sai sammuda.
Kusjuures Pro Kapitali inimesed polevat puudust ise tähele pannudki. Segadus tekkinud sellest, et itaallastest arhitektid ei olnud arvestanud kohaliku kliimaga, Itaalias pole ju külm ning ka sademete hulk on seal Eestiga võrreldes väiksem, mistõttu seal pole vajadust üleriiete riputamiseks ning märksa suurema esiku ehitamiseks.
Õnneks olid korterite planeeringud paindlikud ning magamistoa suure garderoobikapi arvelt saadi esikule ruumi juurde.
Preatoni on Eesti kinnisvaraturule investeerinud praeguse seisuga umbes 900 miljonit krooni, kõikide suurejooneliste plaanide elluviimiseks kulub veel veidi alla 2 miljardi krooni. Koos Lätis ja Leedus kavandatavate projektidega planeerib Preatoni kontrollitav Pro Kapital investeerida Baltimaadesse kokku vähemalt 5 miljardit krooni.
Sama raha eest saaks osta kõik Õismäel asuvad korterid.
?Ega me keegi ei uskunud alguses tema Kristiine kaubanduskeskuse plaani, tollel ajal tundus see nii suurejooneline,? tunnistab Eesti ühe suurema ehitusfirma Merko Ehitus suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Annus.
?Ma ei näe midagi negatiivset selles, et on mehed, kes julgevad riski võtta, ega meil Preatonisid palju võtta ju pole,? teab Annus. ?Loodame, et ta ei lõpeta investeerimist,? lisab tänu Preatonile oma firmale umbes 250 miljonit krooni lisakäivet saanud Annus.
Siiani ongi Preatoni arendatud suurimaks objektiks Eestis Kristiine Kaubanduskeskus (KKK) Tallinnas, mis maksis toidu- ja riidepoe kohta esmapilgul hullumeelsusena tundunud 300 miljonit krooni.
Kõhklejaid oli rohkesti, projekti ei uskunud paljud ärimehed, kes ei suutnud arvutada, kust peaks tulema kasum. Arhitektid arvasid, et Itaalias koostatud projekt ei sobi eestlasele. Tänaseks on turu-uuringufirmade küsitlustest selgunud, et KKK on üks populaarsemaid ostukohti Tallinnas. Ka maapiirkondade inimesed teavad seda keskust, küsimusele, kus asub aga Tondi Selver või Vesse Maksimarket, kehitavad nad vaid loiult õlgu.
Juba tehtud investeeringu suuruse järgi on järgmine objekt Ilmarise kvartal. Kokku umbes 400 miljonit krooni maksvasse elamukvartalisse on investeeritud 148 miljonit krooni. Loodav kinnine elamurajoon koosneb 23 ehitisest, millest 18 on 2?5korruselised korterelamud. Lisaks eluruumidele kuulub kompleksi ärikeskus, tervisekeskus, talveaed, kaubamaja ning tenniseväljak. Elumajade alla ehitatakse 450kohaline maa-alune parkla.
Esialgsete plaanide kohaselt oleks kvartal pidanud valmis saama tänavu, kuid ostjate leige huvi tõttu on pooled majad veel ehitamata, ka tenniseplats ning talveaed on praegu veel unistus. Siiski, eredates värvides maju ei vii hallide lobudike kõrvalt Itaaliasse kaasa keegi. Kui projekt peaks ka pooleli jääma, siis on Tallinna üks koledamaid piirkondi saanud endale juurde käputäie uusi ilusaid hooneid.
Endist lagunenud Eesti Kaabli maja Narva maanteel mäletavad ilmselt veel kõik ? sissepekstud aknad, kole ja vildakas roheline silt ?Eesti Kaabel? nende kohal.
Üleriigilised päevalehed kirjutasid mitu korda, kuidas hoones reividel käinud noored vene rahvusest mehed kanepikotikestega politseile vahele jäid.
Praegu on renoveeritud majas ennast sisse seadnud juristid, notar, erinevaid teenuseid pakkuvad ettevõtjad, kümned poodnikud ja hoone korrastanud Pro Kapital. Hoone läks maksma 120 miljonit krooni.
Tallinna vanalinnas Viru ja Vene tänava nurgal asuv Demini kaubamaja on samuti Pro Kapitali ?toode?. Palju kõneainet tekitanud äriprojekt näib ennast tasunud olevat, vähemalt börsisüsteemist läbi käinud uudiste kohaselt teenis Preatoni firma maja arendamise ja müügi pealt 12 miljonit krooni. Lisaks kaubamajale on hoone kõrgematel korrustel ka suurejoonelised korterid.
Sarnane projekt tõotab tulla ka Raekoja platsil asuvast nn Jegorowi kinnistust. Tegu on Preatoni äripartnerite investeeringuga Eestisse, mis ilmselt ilma Preatonita oleks tulemata jäänud. Projekti maksumus on 120 miljonit krooni, valmib järgmisel aastal.
Vähemalt ühe kinnisvarainvesteeringu on Preatoni Eestisse veel vahendanud. Augustis avatud 32 miljoni kroonist (koos hoone ostukuludega peaks lõpphinnaks olema 60 mln kr) residents-hotelli rahastas Preatoni äripartner ning hea tuttav ?mister Pier-Paulo Cimatti?, nagu Preatoni alluvad teda kutsuvad.
Lisaks on Preatoni ostnud kümnete miljonite kroonide eest söötis krunte, kuhu on plaan ehitada suured ja uhked hooned. Ainuüksi Tondi sõjaväelinnakusse on ta lubanud uputada miljard krooni. Kompleks peaks olema mõeldud keskklassile, mis Eestis alles välja kujunemas, seetõttu ka viivitatakse ehitustööde alustamisega.
Ehkki Pro Kapital on investeerinud Eestisse ?kõigest? 900 miljonit krooni, on ettevõtte laenukoormus kokku umbes miljard krooni. Miljardi krooni eest saab osta vähemalt kümme Äripäeva Kirjastuse ASi või ehitada tuhat eramaja, oleneb muidugi nõudmistest eramule.
Pro Kapital Eesti peadirektor Andrus Laurits kinnitab, et miljardikroonisesse laenuportfelli mahub 300 miljoni krooni eest Pro Kapitali klientide ettemakseid ning sama palju ettemakseid ka Domina klientidelt, mis aga bilansis kohustustena kajastuvad.
Tema sõnul on Eestisse laenuraha paigutatud umbes 500 miljonit krooni. ?Laenuraha on umbes 60 protsenti, omakapitalist on tulnud umbes 40 protsenti,? sõnab ta. ?Meil on üle 100 miljoni krooni likviidsust, suudame kohustustega toime tulla,? ütleb Laurits.
?Preatoni on Eesti resident ja julgen tema eest kinnitada, et ta jääb Eestisse, oleks hullumeelne väita, et ta põgeneks,? raiub Laurits, kes oma sõnul uskus Preatoni äridesse juba 1997. aasta veebruaris, kui ta Preatoni heaks tööle asus.
Seni pole tal olnud põhjust valikus kahelda. Miks peakski, kui ta 1997. aastal oleks peaaegu teinud otsuse, mille tõttu ta oleks praegu võinud olla töötu? Nimelt kutsuti teda tänaseks oma tegevuse lõpetanud Mendelsoni kinnisvarafirmasse osakonnajuhiks.
Hetkel kuum