Kinnisvaraäris möödus viimane aasta elamispindade hinnatõusu tähe all

Olulisem jälg, mille 2000. aasta teine pool ja käesolev aasta kinnisvaraturul tegutseva tavatarbija mällu jätab, on kahtlemata ülikiiresti pilvedesse kerkinud elamispindade hinnad.

Praeguseks on pealinnast alanud hinnatõus jõudnud juba ka maakonnalinnadesse ning teatud maapiirkondadesse. Nii on Tallinna ?mägede? paneelmajade tüüpkorterite hinnad Äripäeva andmetel viimase aasta vältel kallinenud keskmiselt 20, mõne analüütiku hinnangul aga küünib hinnatõus kohati kuni 30ni.

Mõnevõrra vähem, kuni 15 on kallinenud Tartu ja Pärnu korterid. Vaid Narvas ja Kohtla-Järvel seisavad hinnad enam-vähem viie aasta tagusel tasemel ? vastavalt ca 1000 ja 300 kr/m².

Eramute hinnatõus on kogu Eestis jäänud 20 piiresse. Elavam on eramuturg olnud mõistagi Tallinna lähiümbruses ja mujal põhjarannikul.

Koos olemasolevate elamispindade hindade pideva tõusuga toovad kinnisvaraarendajad massiliselt turule uusi kortereid. Ja kuigi kohati, eelkõige hinnaklassis 14 000?17 000 kr/m², võib täheldada ülepakkumist, püsib korterite osas siiski suhteliselt suur nõudlus, mistõttu uute kortermajade realiseerimisajad jäävad arendajatele vastuvõetava kahe-kolme aasta piiridesse.

Äripindade, sh büroode, turu tõusud ja mõõnad on nii nagu kogu kinnisvaraturg otseses seoses üldise majandusliku seisukorraga riigis. Uute büroopindade rajamise buum jääb kolme-nelja aasta taha.

Vahepeal üle 10 küündinud vakantsus on praeguseks saavutanud Tallinnas keskeltläbi 4 taseme, mida Euroopa pealinnades peetakse rahuldavaks näitajaks. Kui majanduslik tõus jätkub, on tõenäoline, et suureneb nõudlus ka äripindade turusektoris, eriti A-kvaliteediklassi bürooruumide ja kvaliteetsete, soodsas asukohas ning ajakohaste kommunikatsioonidega varustatud laopindade osas. Laopindu nõutakse juba praegu rohkem, kui pakkuda suudetakse.