Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Küsimused konverentsil. Vastab Martin Petjärv
Kas rasketel aegadel peaks kauba valik kauplustes vähenema, teeb see kaubandusettevõtete elu kergemaks?
Seda ei saa teha niimoodi, et lihtsalt vähendame nimetusi. Tegelikult peaksime analüüsima, kas sellel kliendil on kaupu, mis ei liigu. Kui minna poodi, siis ma olen üsna kindel, et seal on tooteid, millel on paks tolmukiht peal. Seeläbi on võimalik olla palju tulemuslikum.
On teil mingeid numbreid, kui väike on hulgikaubanduse osa lõpptarbijale müümises?
Tegelikult on küsimus selles, kuidas käsitleda turgu. Kas suhtuda turgu kui ühte kanalisse, et see on nüüd müük otse, jättes jaekaubanduse vahele või mitte. Aga üldiselt on nii, et turu osakaal pidevalt väheneb. Väheneb sellepärast, et on tekkinud päris palju odavaid ostukohti. Näiteks võtame kasvõi Säästumarketi ja ka Prismat peetakse suhteliselt odavaks.
Kas te olete mõelnud, et ahel ? tootja, maale-, linnatooja, hulgimüüja, jaemüüja ? on liiga pikk? Kas poleks mõttekas aastal 2004 sellest ahelast mõned tükid välja võtta. Mul on näiteks sõber, kes ostis mööbli otse tootjalt Eestis. Pean silmas siin internetikanalit aastal 2004.
Ma kindlasti ei usu, et interneti puhul võib välja kukkuda jaekauplus. Kui vaadata, mis tooteid interneti kaudu müüakse, siis need on sellised, mida saab hästi identifitseerida.
Kas näiteks toiduainet saab interneti kaudu müüa. Võib-olla paljud tarbijad tahavad ikkagi toodet eelnevalt vaadata ja katsuda. Seetõttu ma ei oleks niivõrd pessimistlik ega ütleks, et aastal 2004 on aeg oluliselt teistsugune.