Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puitu vääristades võidavad kõik
Kiudplaaditootmises oleme Balti riikides suurtegijad ja globaalselt väikesed tegijad.
Mööbli tootmises oleme Balti riikides oluline tegija. Euroopas aga jäämegi ilmselt väikeseks tegijaks, sest sealne turumaht on üle triljoni Eesti krooni. Kui aga mööblitootmist hästi viljeleda, mahume tulevikus ka Euroopa turgudele kordades praegusest enam.
Kas Eesti jääb toorainebaasiks, allhankebaasiks või saavad domineerima iseseisvad puidutöötlemisgrupid? Analüüsi aluseks olen võtnud tooraine ja vääristatud puidu ehk mööbli ekspordimahu suhte. Näen kolme perioodi.
Esimese perioodi algul ehk 1993. aastal oli see suhe alla 2. See oli aeg, kui Skandinaavia metsanduskontsernid asusid Eestis agaralt tegutsema. See oli aeg, kui tundus, et Eesti metsandussektorit juhitakse Soomest ja Rootsist.
Teine perioodi alguses ehk 1995. aastal oli erastamise kõrghetk. Mööblitööstus hakkas tulemusi andma. Samal ajal hakati Eestis ka ekstensiivselt rajama saetööstuseid. Kõik see viis suhte üle 3.
Viimastel aastatel on vääristatud puidu osakaal kasvanud. Praegu allhankebaas ja iseseisvad puidutöötlemisgrupid juba domineerivad. Olen optimist ja usun, et see tendents jätkub.
Kui saetööstuses on juba toimivad efektiivsed tootmistehnoloogiate süsteemid, siis mööblitööstuses on paraku vaid üksikuid häid näited. Puidu vääristamisel kasutatakse Eestis vaid pooli võimalikest tehnoloogiatest.
Puitu vääristades võidavad kõik. Toon näite. Võtan aluseks 8 tihumeetrit kasepakku, mille turuhind on 5600 krooni ja mille pealt on riik saanud maksude näol 245 krooni. Kui käia läbi vääristamisahel , siis puidu kogus väheneb kümme korda, toode muutub algväärtusest 8-9 korda kõrgemaks ja riik saab makse paarkümmend korda rohkem.
Mööblit toodetakse Eestis praegu aastas umbes 3 miljardi krooni eest. Taanis näiteks toodetakse mööblit aastas üle 40 miljardi krooni eest, samas on Taanis inimese kohta üle kümne korra vähem metsa. Eks ka see ole tõenäoliselt ka põhjuseks, miks Taani on jõukam.