Riik annab ehitajale laiema võimaluse

Järgmisel aasta eelarvest küsivad riigiasutused 340 miljonit krooni uute majade ehitamiseks ja 400 miljonit krooni kapitaalremondiks. Lisaks läheb 167 miljonit krooni teede ehitamiseks ja 123 miljonit teede kapitaalremondiks.

Eelmisel aastal tellis riik ehitusettevõtetelt töid 180 miljonit krooni eest ja kulutas kapitaalremontidele 500 miljoni krooni.

Järgmise aasta suurim ehitaja riigisektoris on kaitseministeerium. 202 miljonit krooni kulub kaitseväe infrastruktuuri parandamisele, ladude ja kasarmute ehitamisele.

Tartusse kerkib 45 miljonit krooni maksev Lõuna-Eesti kinnipeetavatele mõeldud uus vangla. Keskkonnaministeeriumi 34 miljoni kroonisest ehitusplaanist suurim osa läheb ametkondliku keskarhiivi ehitamiseks Tallinnas. Teise suurema objektina on kavas Ida-Virumaal keskkonnaministeeriumi allasutusi koondava hoone ehitamine.

Siseministeerium tahab kulutada ehitamiseks 36,8 miljonit krooni. Suurim osa sellest summast läheb piirivalve radaritornide püstipanekuks mitmel pool Eestis.

Järgmise aasta riigieelarve suurimad raha saavad valdkonniti on sotsiaalkindlustus ja haridus. Samuti oluliselt rohkem kui tänavu kavatseb riik tuleval aastal eraldada raha kaitsekulutustele.

Nähtavalt kõige suurema noosi saab järgmise aasta eelarvest haigekassa riikliku ravikindluse makseteks. Haigekassa kavatseb kulutada järgmisel aastal 4,9 mld krooni ravi kinnimaksmiseks. See on 506 mln krooni rohkem kui eelmisel aastal.

Eelarve mitmekordselt kõige suuremad kulutused lähevad sotsiaalvaldkondadele. Sotsiaalministeeriumi haldusalas kulutab riik järgmisel aastal 8,6 miljardit krooni, siinkohal pole arvestatud pensionikindlustuse makseid 7,5 miljonit krooni eest.