Transporditurul toimub korrastumine

Viimastel aastatel ei ole sõidukite arv autoveoturul Eestis oluliselt kasvanud. Samas on veomahud siiski pidevalt suurenenud, mille võib panna autopargi efektiivsema kasutamise arvele. Siiski seisab tõsisem autoveoturu korrastumine alles ees tänavu sügisel, kui oktoobrist hakkavad kehtima 2000.a vastu võetud autoveoseaduse nõuded. Alates oktoobrist peavad kommertsvedusid tegevad veofirmad omama tegevusluba ja iga veoki kohta sõidukikaarti. Tegevusloa saamiseks peavad ettevõttes vedude eest vastutavad isikud olema läbinud vastava koolituse ja sõidukikaardi saamiseks peab firmal olema täidetud omavahendite nõue, mis on 140 000 krooni esimese veoki kohta ja 80 000 krooni iga järgmise sõiduki kohta. Täies mahus hakkavad omavahendite nõuded kehtima 2002. aasta oktoobris, tänavu 1. oktoobrist rakendub omavahendite nõue 30 ulatuses.

Meretransport on Eestis jõudnud olukorda, kus konteinervedude turg on suhteliselt täis ja konkurents on veohinnad väga madalale löödud. Paljud laevafirmad ja agendid arvestasid Eestisse tulles võimalusega pakkuda põhiliselt transiiti Venemaale. Venemaa finantskriisiga need lootused luhtusid ja ka praeguseks ei ole transiit taastunud. Seega peab enamus firmasid võitlema kohalike klientide pärast.

1998. aastast kuni praeguseni on põhilised arengusuunad olnud:

feederliinide lisandumine: Tallinnasse on avanud oma regulaarliinid mitmed Euroopa laevafirmad ? Unifeeder, ESF Euroservice, RIX Lines;globaalsete konteinerliinide oma feederliinide avamine: esimene oli CGM, hiljem lisandus OOCL, kes kahjuks on tänaseks Tallinna otseliinist loobunud, 2000.aasta lisandus oma liiniga Maersk;agendisuhete korrastamine: laevaliinid, kellel ei olnud oma kindlat esindajat Eestis ja kelle teenust püüdsid pakkuda mitmed ekspedeerijad ja sub-agendid läbi erinevate Skandinaavia ja Soome, püüavad tihendada otsesuhteid kohalike esindajatega, et omada paremat kontrolli tegevuse üle.

Õhukaubavedude maht oli eelmisel aastal Eestis umbes 5000 tonni, kusjuures import moodustas kogumahust 70. Õhutranspordiga veetavad kaubakogused on võrreldes mere- ja autotranspordiga väiksed ka teistes maailma piirkondades, olles 1?5 kogu kaubavedude mahust.

Siiski kasvavad International Air Transport Association (IATA) prognoosi järgi õhukaubaveod lähemal viiel aastal maailmas keskmiselt 6,5 aastas.

Eestis on 2000. aasta lõpu seisuga 16 lennutranspordi ekspedeerijat, kellest IATA agendid on Air Cargo Estonia ja Schenker.

Viimaste aastate lennundusturu tendents on lennufirmade koondumine allianssidesse. Ka paljud lennufirmad, kes ametlikult allianssi ei kuulu, on siiski teatud alliansiga seotud. Näitena võib tuua Estonian Air?i, kel on tihe koostöö SAS?iga ja seeläbi Star Alliance-iga. Eestit teenindavatest allianssidest on olulisimad Star Alliance (Eesti jaoks tähtsamad liikmed SAS, Lufthansa, Canadian Airlines, Singapore Airlines, Austrian Airlines, British Midland) ja Oneworld (Eesti jaoks tähtsamad liikmed on Finnair, British Airways, American Airlines).