Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Energia uusi hindu ei tohi kinnitada
Eesti Energia (EE) ähvardab tuleva aasta 1. aprillist tarbijaid tuntava elektrihinna tõusuga ? ettevõtte poolt kolmapäeval energiaturu inspektsioonile esitatud lõpliku hinnataotluse järgi tõuseb elektri hind kodutarbijatele keskmiselt 33 ja äriklientidele 5,6. Lisaks sellele kavatseb EE sisse seada 20kroonise kuutasu. Selleks, et EE saaks tegutseda nii, nagu ta on planeerinud, peaks energiaturu inspektsioon täna ettevõtte taotluse kinnitama.
Energiaturu inspektsioon ei tohi näidata rohelist tuld igale Eesti Energia soovile ega lasta end pehmeks rääkida nutusest jutust 4,5miljardilisest kahjumist ? kahjum on raamatupidamislik; kuutasu suurus on ilmselgelt laest võetud ning selleks, et saaks veenduda uute tariifide põhjendatuses, on avalikkusel olnud aega liialt vähe.
Tavaliselt on EE saanud oma tahtmise, ei meenu küll ühtki juhust, kus inspektsioon oleks energiamonopolile suure häälega ei öelnud.
Kui inspektsioon on unustanud, milleks ta on kutsutud ja seatud, siis oleks viimane aeg üles otsida oma põhimäärus ja lugeda, mis selles kirjas on. Nimelt märgib see inspektsiooni tegevusvaldkondadest esimesena tarbijate huvide kaitset suhtlemisel turgu valitseva energiaettevõtjaga. Seni on jäänud pigem mulje inspektsioonist kui selle monopoli kaitsjast/väljavabandjast tarbijate ees.
Majandusministeerium vaikib. Näib, nagu oleks minister Mihkel Pärnoja kogu särts kulunud kinnisvaraga äritsemisele ja raudtee erastamisel GIBBile ei millegi eest aitäh ütlemisele. Ometi kuulub energiavaldkond nimelt tema kompetentsi.
Loomulikult tegutseb iga äriettevõte selleks, et teenida maksimaalselt kasumit. Sellistest kasumimarginaalidest aga, mida ajab energiamonopol taga, ei julge vist isegi kütusefirmad unistada. 20kroonine kuutasu on EE turundusdirektori Jaanus Arukaevu sõnul vajalik püsivate kulude ? arveldused, mõõtmised ja võrguühenduse tagamine ? osaliseks katmiseks. Samas tunnistab Arukaevu, et firma kulutab selleks kliendi kohta ühe krooni ja 17 senti kuus ? marginaal seega ca 1700!
Aga võib-olla Arukaevu eksis. Eks öelnud ta ju ka oma hiljutisel kohtumisel eraklientidega, et püsitasu kehtestamine ei too tarbijale kaasa hinnatõusu. ..
Korralikku kasumi teenimine konkurentsivõitluses tähendab muuhulgas , et firma pakub kvaliteetset toodangut. Mis sisendaks usku, et EE tagab tarbijatele näiteks kas või stabiilsed 220 V?
Eesti Energia võib küll öelda, et selleks tulebki elektrienergia hinda tõsta. Aga sedasama on firma iga hinnakergituse põhjenduseks toonud, nagu ka eratarbijate subsideerimise lõpetamist äriklientide arvel. EE pressiesindaja sõnul on kodutarbijaid seni toetatud 20 miljoni krooni ulatuses. EE-l on ca 550 000 eratarbijat ? EE saaks kuutasudega selle summa kokku juba pooleteise kuuga. Ristsubsideerimise lõpetamisest rääkis ka Eesti Telefon, selgus aga, et mingit ristsubsideerimist polnud.
Esmalt tegelgu EE energiakadude vähendamisega ? need on akadeemik Mihkel Veiderma hinnangul ca 1,2 TWh aastas, samas kui EE ostab aastas Narva jõujaamadelt üldse kokku 6,2 TWh. Seejärel võib hakata arutama, mis on õige elektri hind. Kui energiaturu inspektsioon kinnitab täna EE hinnataotluse, kiidab ta ühtlasi heaks selle, et tarbijad maksavad jätkuvalt kinni energiamonopoli kehva tegevuse.