Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektri hinnast
Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatus on vastu monopoolse Eesti Energia kavatsusele kehtestada kohustuslik 20kroonine kuutasu ning tõsta põhitariifi 20 sendi võrra kilovatt-tunnilt. EAKLi juhatuse otsus tulenes EAKLi liikmete vastavast pöördumisest ja sellest, et aastal 2002 tõuseb lisaks elukallidusele ka töötajate maksukoormus. Ette pole näha maksuvaba tulu määra ega ka töötu abiraha tõusu. Töötajate kaetus kollektiivlepingutega, mis tagaksid neile järgmiseks aastaks reaalse palgatõusu, on väike. Kokkulepe riigi tasandil töötajate üldiseks palgatõusuks puudub. Otsus elektrihinna tõstmiseks vaid suurendaks riigilt abivajajate hulka ja tõstaks ahelreaktsioonina teisi hindu. Eesti Ametiühingute Keskliit (pressiteade 26.09.)
___________________________________________
Uuest elektrihinnast moodustavad tootja kulud 45, kulud elektri ülekandele põhi- ja jaotusvõrkudesse, müügiteenustele ning Eesti Energia kasumile kokku 55. Muidugi sisalduvad selles tarbijate poolt kinnimakstavad kaod elektrivõrkudes (1,2 TWh aastas; Eesti Energia ostab Narva Elektrijaamadelt aastas elektrienergiat 6,2 TWH), Eesti Energia tehtud pangalaenude tagasimaksed ja võib-olla muugi. Siiani olid viimati nimetatud kulud madalamad kui energia tootmisega seotud kulud. Enamikus maades on need samas suurusjärgus. Pole kahtlust, et elektrivõrgustik vajab uuendamist, kasvõi kadude vähendamiseks ja elektripinge hoidmiseks. Siiski ootavad tarbijad Eesti Energialt nimetatud 55 põhjendamist. Mihkel Veiderma, akadeemik (PM, 24.09.)