Õmblusfirmad vähendavad allhanget

Ilves-Extra on juba aastaid teadvustanud endale, et müüa tasub täishinnaga toodet, ütles firma juhatuse esimees Helle Raidvee. Raidvee peab ettevõtte peamisteks konkurentideks Portugali firmasid, aga ka Leedu ja Ukraina ettevõtteid, kus hinnatase on madalam.

Ilves-Extra oluliseks eduteguriks on paindlik tootmine ja logistika. ?Oleme teinud eritellimusel spordiklubide rõivaid, kus mudelid tuleb sportlaste mõõtude järgi valmistada,? räägib Raidvee.

Tellimuse täitmise kiirust võimaldab Raidvee sõnul nii operatiivne materjalidega varustamine kui ka soodne geograafiline asukoht sihtturgude suhtes.

Ilves-Ekstra on spetsialiseerunud spordi- ja vabaaja rõivaste tootmisele, millest tuntumaks kaubamärgiks on Sail & Ski. Ettevõttes töötab 440 inimest.

Eesti firmad ei saa enam loota ainult madalale hinnale, ütles Euroopa Rõiva- ja Tekstiililiidu Euratex majandusdirektor Francesco Marchi Tallinnas toimunud seminaril. Eesti firmadel tasuks arendada eelkõige selliseid kaubaartikleid, kus on võimaik luua olulist lisandväärtust.

Samuti soovitasid Euratexi asjatundjad otsida Euroopa Liidu riikide kõrval uusi sihtturgusid. Perspektiivsete turgudena pakuti endisi sotsialismimaid, millega Eestil on sarnane minevikukogemus, aga ka Aasia riike, kus ka alla 1 jääv turuosa tähendab olulist müüki.

Tulenevalt Eesti asukohast Lääne-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu vahel võiksid Eesti firmad Francesco Marchi hinnangul kaaluda ise allhanke tellimist odavama tööjõuga maadest.

?Selge on see, et harilike puuvillaste T-särkide tootmises ei ole Eestil mõtet Hiinaga konkureerida,? nentis Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees ja õmblusvabriku Klementi juht Madis Võõras.

Võõrase hinnangul on Eesti rõivatootjate eelis Euroopas geograafiline lähedus, millest tulenevalt saab lühendada tarneaegu. ?Trend on kollektsioonide vahetumise kiiruse suurenemisele, osa firmasid täiendab kollektsioone juba iga paari nädala tagant,? rääkis Võõras. Sellest tulenevalt saavad siinsed firmad pakkuda mobiilset tootmist.

Võõras ütles, et ka Klementi võtab kollektsioonide sagedase uuenemise oma tootmise planeerimisel arvesse.

Uutele turgudele sisenemist peab Võõras väga aeganõudvaks ja kulukaks. ?Kui hinnaeelist ei suudeta pakkuda, on tarvis teavitada toote teistest väärtustest ja seega suurenevad turunduskulud,? ütles Võõras.

Üks võimalikke teid on ka oma kaubandusvõrgu arendamine. Baltika Grupi jaekaubandusketti kuulub 51 kauplust, millest 30 on oma kauplused. Selle aasta jooksul investeerib Baltika jaekaubanduse arendamisse üle 10 miljoni krooni.

Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder on öelnud, et kaubanduse arendamine aitab lisaks edasimüüjatest sõltumise kadumisele ka tootmisega vastastikuseid sesoonseid tulukõikumisi kompenseerida. ?Kui rõivavalmistaja saab kasumist suurema osa enne kandmishooaja algust, siis müüja hooaja kestel,? ütles Milder.

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevdirektor Maie Vader rõhutas, et allhangetes on väga suuri erinevusi. ?On suur vahe, kas siin ainult õmmeldakse tükid kokku või konstrueeritakse ka lõiked, tehakse suurendused ja hangitakse materjal,? rääkis Vader. Samuti kiputakse Vaderi sõnul unustama, et allhankes ei kajastu ainult välisfirmadele tehtav töö, väikesed firmad teevad allhanget ka siinsetele suurfirmadele.

Rõivatööstuse allhanketööde osatähtsus põhiekspordis moodustas 2001. aasta I poolaastal 71,9. Rõiva- ja tekstiiltoodete eksport suurenes käesoleva aasta I poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19. 80 Eesti rõiva- ja tekstiili ekspordist läheb Euroopa Liitu.